Täämbä hummogu olli kikka-aaria hää tenori mõõtu, õkva ku tellitü esämaa tähtpääväs.
Olõ ummamuudu mõtsa poolõ! Jao perrä vaia õks tiir vallaliisi silmiga mõtsan tetä. Lätsi huupi ja johtusi mõtsa, kos kiäki es olõ inne minno üttegi siint putnu.Kõllatsõ kikkaseene siin ja sääl õkva ku oodi minno, a pilvigu ni kitsõmampli olli tsõõrõ viisi jala pääl vanas saanu.Patsiirse sääl väits käen ja ütekõrraga näie, jala iin maa seest välän väiku musta torokõsõ.Es usu hindä silmi, musta torbikseene ja peris paljo, väiga hää söögisiin, miä hinnäst niisamatõ kätte anna ei.
Sõs ma mõtligi, et ei olõ ilman palju kotussit, et saat niimuudu ütsindä rahuliselt olla keset putmada luudust ja et inemise kiä märgütämädä matõrdasõ hindä riiki, arvada ei panõ ilman tähele musti torbiksiini hindä jala iin.
Kikas lõpõt kirgmise ja laudapääsläsõ tekki muro kotsal laugjaid kaarõ.
Nii hää om jo priilt ellä ja hengätä seod ello, ainokõst, mõtli ma tenoga .
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar