pühapäev, 29. juuni 2025

Viländ ja ütskõik

 Mul om nii viländ

 ti umamehepoliitigast 

 poliitiga tehnoloogiast

  ja täütsä ütskõik

 miä sa arvat vai lubat, 

mi  tiiämi rahha ei olõ

 täütmine tulõ rahva arvõlt.

Mul om täütsä ütskõik

kinka loodsigun olõt

vai määnest veneht seodvuuri solgutat.

Olõ ei sul määnsitki

põhimõttit,

är ei lähä,

õnnõ ütest parteist 

lolli jutuga tõistõ 

ja

 rahvastki  sul ütskõik,

ainum tsiht om 

viil inämb  võimu.

Tiiät,

 mul om viländ  

ja ma ei taha

seodvuuri

ei sinno egä ütegi tõist 

valli

ja õigõmb olõs ku AI

teid kõiki vällä vahetas.









laupäev, 28. juuni 2025

Haiku

 Enne kui sinep

 tuubi ja kangeks sai ta

 oli lillelaps


kolmapäev, 25. juuni 2025

03.08.24 fb märgitus


 Seo nätäl kupat kõvastõ vihma ja tuu oll ummamuudu illos ja hää.

   Periselt  veivä  vihmasao mu hoobis ilosa latsõpõlvõ mano. Mu agolin on  mitmõl noorõl perhel 3 last, kasusõ nigu seene pääle vihma.Sõitva ratastõga, hüppase võrgu pääl ja mõntvuuri kisklõsõ umavahel nigu latsõ õks.

   Vihmast saiva kraavi  ja lohu vett täüs, mõni lomp andsõ jo tiigi mõõdu vällä. Üts õdak pääle vihma olli naabri kolm last , kats suurõmbat sõsarat ja väiku veli sääl lombin ja kraavin. Poisikõnõ käve hindä verevite seerikitega nigu kurg vii seen, vedäsi jalgu perrä ja kai üle ola takka vette,   õks edesi ja tagasi.Sõsara saisõ niisama viin.

   Kavvõmbast kai latsi tegemiisi häätahtlikult päält näide imä, timä es käse  latsil viist õkva ja nüüd vällä tulla, es sõima, et rõiva saava likõs ja mustas ja vesi tulõ üle seeriku viiri.Timä lask latsil rahumeeli solbõrdada.

   Tõõnõ päiv näie, kus tõõsõ perhe  umbõs neläaastanõ poisikõnõ hüpäs nigu konn   tii perve päält sinna  kraavi ja lumpi, vesi kattõ lehte  ja üle pää. 

Hüpäs ja kiäki es keelä ja latsõl on nii hää miil.Hüpäs är ja läts rattaga sõitma.

   Eelä tull agoli kotsalõ vikatkaar ja latsõ hõiksiva "Näe, vikerkaar!".

   Mu agoli latsil omma muapritsme näo ja rõivide pääl  nink vikatkaar pää kotsal. Nimä ehitäse kuun vanõmbitega hindä elolõ vundamenti, esi tuud prõlla tiidmädä. Tuud om illos kõrvalt kaia ja tunda.

   Põimukuu om õks viil suvõkuu, kuiki pehlak om huulõ jo vereväs võõbanu.

    Panõmi tähele ja märgimi ilosaid silmäpilkõ....

    Õks hääga

28.okt fb märgitus ja värss Tuneesia

 Üten tõõsõn riigin ja liinan küle päält kai ello, tõistsugumist ku  Maarjamaal.

   Perhe tulõva süümä, naasõ puudõrdadu ja uhkõlõ "üles lüüdü", väiku latsõ ku lillitotu, kedä ütstõõsõ võiki nuhutadas ja  kõik ütstõist mitu kõrda musotasõ.

  Iäkas naanõ ratastoolin, nii 85-90, kedä  söögilauda sõidutadas, poig ja minni tedä ku kuningannat sõs teenindäse.

   Nimä kõvva ei kõnõla, söövä ja paistus ütstõõsõst huulva.

   Tuud kinä oll kõrvalt kaia.Mõtli, kas tõtõstõ nii häste läbi saava, ei olõ kasunu lahku ?🤔

               Maarjamaal,

      kas olõmi kasunu lahku-

         vanõmba latsõ,

          naanõ ja miis,

          rahvas ni riik ?

     Huigumi (hüüame) ütstõist

        unõn ja undsõn (unes ja udus)

         päävävalgusõn jutto ei alusta,

                  ütstõist ei sekä.

           Päivi viisi tüütämi,

          luumi  parembat ello,

          aga ütstõõsõga kõnõlda,

                 olõ ei millestki.


reede, 20. juuni 2025

Ha ha haiku

 Naat naerab peenral

umbrohi ja naised ei

hävi nii lihtsalt


✍️✍️✍️✍️✍️✍️✍️

Vihm nutab  kõigi

 eest Jaanipäev jällegi

 külm ja vesine 

 ✍️✍️✍️✍️✍️


  Haikuda saab kaemata tervisele ja ilmale, õieilu õnneks jagub ja Jaanipäeva pole veel kah reformima hakatud 😘

(Selline haiku siis naiselt)


Ha ha haiku

 Mai toob kuusele

kasvu raskused  hapud

pehmed maitsekad


✍️✍️✍️✍️✍️✍️✍️

hapu mekk suus meelde tõi haiku, ei muud


kolmapäev, 4. juuni 2025

Ha ha haiku

 Laugul on tähed

kõik peas ja sassi need

 iial ei lähe


Mõtsaküläle

 Roitsõmi  tühän külän

 vannun majjun

 muro pääl kõtuni nõgõssõ

kõrvõti

peräni aknõ all kasvi roosi puhma 

naadi seen sitikapuhmistu

tiigi veeren  suurõ  hõpõpajju

kõllatsõ häiermä häste hõngassi

roitsõmi majjun

koppõ haisun

ussõ krambin ja peräni

katski  aknõ olli pessetü

hiiresitt tühän sahvrin

põrmandu pääl hainust asõmõ

otsõmi varandust

hirmus

põnnõv oll

kotun mi tuust es kõnõlõ

arro  lats es saa, et

häädünü  oll

 elo

 nii mõtsaküla talukotussõ .

 No kõik  tarõ asõmõ

maatasa nurmõs künnetü

aga mõntvuuri mutso  üles leüd

hõpõpajju esierälidse  hõngu.