Ulm

 

Lumi viis  kellukesed, valged,

oh, kuidas  ootasin neid.

Sinililled lehthaaval kaotasid silmad,

ülased longuspäi,

kevad arutu täiskäigul

roolib suvele hõlma,

 palun, ära nõnda torma:

silmapilguks  seisatu, et

õiteulmas uneleda-

saateks linnukoor.

Palk panka ja malka

 

 Olõ ei inämb asja meil  panka

 kontor kinni   turvamiis  iin,

 kinniste  ussi takan tüütäjä

 tüütäse - midägi müütäse,

 maainemist nätä  ei taha,

 pelgäse-peräkõrd mõsõt-

 esihindä rahha,

 sularahha om saadanast

 pelgäse -peräkõrd mõskma

 naat hindä rahha,

 tuuperäst

 elo   virtuaalsõn aknõn

 leüät ku sisse logit

  internetipanka

  ja vaotat  all parõmban nukan

  sinist mullikõst,

  ku tuu jaos olõt ullikõnõ

  kõlista teedüsnumbrile

  kiä sullõ   ütles,

  parõmba teenüse jaos

  jutt lätt linti,

  veidü pääle viil käändke  vast  vinti

   mõskõ häste puhtas ja sõs,

   hindä  pääle kulutagõ  mi rahha är ',

  mats kummarda

  müts võta maaha.

 

Toomõaig ( sisask= ööbik )

 Toomõpuul katõkõnõ

sisaskiga.

Üts kullõs, tõnõ laul ilmkistumada:

„Üü pikk, üü pikk!“

Tuum tuulõ saatõl pillutas

mõrksat ja makõt.

Är magagu, ku võit,

sedämaid maad katt

valgõ häiermävaip.

Ha-ha -haiku

 

                           õunapuu õite

                               voorus ootus viljuda

                                        vegeteerida

Kõiv ja kõivopühä

Kõivopuu

valgid siiri silestäs,

helle mõrsjaluur

hiirekõrvun.

Tuul tassakõistõ tsosistas

hiirekõrvun.

Tsirgokõistõ laulukuur

hiirekõrvun.

Kevväi kõlisõs nuur,

aga suvistõpühis kõoleht saa suur.

 

Suvistõpühi –

kiä noid viil pidä,

hällü hällütäs,

lehese tarrõ vedä,

kõivo nuhutas?

Tuul vast, vai nuurkuu …

 

 

 

ha-ha-haiku

 

    võsaülane

   valgekraedel võpsikus

   piknik  sumiseb 

Kuulen -kukub ( katõn keelen )

 

    

Kägu taas kohal,

 tanumal kukub

 raagus puul:

 ühele  hoolt,

 teisele  leina,

 kõik loodavad õnne,

 vaid õnne.

 

 Kuulen- kukub,

 aasta  läind:

 naabri Jaan, kaen, kahe kepiga käib,

 ema ei tunne mu poega,

 taks Iti  jäi auto alla,

 lastel on oma elu- pole aega,

 põlv annab tunda,

 kiirustan kõplaga aeda.

 Kuulen, kukub,

 mulle- mu aega

 kuulen, kukub

 lootusrikkalt petab,

 tuleb kõik

 või mitte midagi.

 

 🦅🪶🦅🪶🦅🪶

 Kägo jälki peräl,

kuuk külä takan

roodsuhn puun,

ütele huult,

tõsõlõ leinä –

kõik luutva

õnnõ õnnõ.

Kuulõ, kuuk,

aasta lännü:

naabri Jaan käü katõ kepiga,

imä ei tunnõ mu poiga,

taksipini jäi auto ala,

latsil om uma elo, kipõ, ei aigo,

põlv and tunda,

rutta kõplaga aida.

 

Kuulõ, kuuk

mullõ mu aigo.

Kuulõ, kuuk,

lupa luuta – aga võlss,

tulõ kõik

vai ei midägi.