Jaoperrä mõtlõ õks lihtsäst inemisest uman aon.
Viinakuu kiroti ülekülä umblõjast, seodvuuri tõõsõst kangõst naasõst tõsõst küla otsast priinimega Kaisi Olga ( 1898-1980) , sõimunimegä Monopol.
Eläsimi Olgaga kõrvusi, ma lats, timä korgõn iän. Olgat mi tädis es kutsu, tuu tiitli tääle es passi, tiä oll lihtsalõ Olga.
Kõnõldi, et tiä ollõv papõrdõn hinnäst kuikimuudu noorõmbas tennü ( kõnõldi ).
Olga oll kõhn, väiku ja veidü kõvvõr vanaldanõ naanõ, nigu koma.
Tiä elli muldpõrmanduga majakõsõn pulstunu karvaga kirpõ täüs piniga. (Kirpõ oll tõtõstõ paljo ). Tarõn aknõ all kats uhkõt mirdipotti. Maja kõrval tikutopsisuurunõ suitsusann ja tõõsõl puul laut, miä oll nii väikukõnõ, et lehmä Vasu sälläkont käve laetala vasta. Määndsegi päivilise essüvä ka timä poolõ ja mõnikõrd sõitsõva hõisun Villem ja Jaan (timä lahutamata miis ) hobõsõga läbi.
Külän tiidse tedä egaüts. Joodigu vuursõva nädälälõpun poolõ üüni nigu hüürläse moosi pääle Olga värte taadõ ja tarrõ.Pini hauksõva vahetpidämädä.
Olga möi põllõ alt joodikitele viina ja ollõv pudeli päält vaihõlt võtnu täpipäält 40 kopikut.Nii omma tiidjämbä ütelnü.
Kuimuudu tiä noidõ joodikitega toimõ sai, aga toimõ tiä sai, ei mõista üteldä. Ei tulõ miilde, et miilitsäl olõss timä mano tihtsäle asja ollu. Mõnikõrd tull muiduki üün ämmerdämist ette miä mi majjagi kuuldusi.
Takkajärgi tunnus mullõ, et Olga oll innekõkõ inneskine kõrtsiimänd (ja tuu tiä jo kõrtsmigu Kaisi Jaani naasõna ollgi ) kinkäle miildüsi sevhti tetä ja kaubõlda . Kauplõmise suuv sai Olgal lihtsäle nõukaaolõ umatsõ uuõ vormi.
Olga esi joodik es olõ, aga pitsi kah es sülgä.
Uman aon ja kotussõn oll Olga tõtõstõ legendaarnõ naanõ, kaemada tuulõ, et tiä es olõ ei tüükangõlõnõ egä paljulatsõline, ( latsi tiäl es olõki ) ei kommunist , egä haritlanõ.
Timä oll Kaisi Olga, hengelt mu meelest küländ helle inemine, (kuri ja vihanõ tiä es olõ) ja timä põrm puhkas Ritsiku kalmuaian. Olku sõs seo mälehtüs timäst nüüd ka interneedusõn.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar