Augusti minek

 

 Herr August  väsinult  aidatrepil istub  ja teab,

  ära  minema   temagi peab,

  tige  herilane   tiirutab   ümber pea-

  mida ta  raibe  noolib- ei tea.

  Herra mõttes  kirub  tuult,

  ühe ööga  pagan, 

  kõik  õunad  on räsinud puult,

  enne   lahkumist  nõjatub  eatule  tammele,

 märkab lõpuks ka  õite ilu,

  päevalill  päikesega  konkureerib,

  oh ime - milliseid värve

  jagavad jorjenid , astrid ,  gladioolid ,

  usin  proua   täitnud  keldri  ja külmiku ,

  ise  , tõtanud  seenile…..

 

  Polegi  rohkem    tahta ja teha

  on tulnud aeg  sest  aastast  lahti  lasta,

  teab, keegi ei kuule , ei näe,

  jätab  prouale   pihlamarjadest kaitsekee

  ja  armastuse  avalduse   lauale ….

  Kohendab  kollase lehega kaabut,

  kergitab pükse , silub   kuube,

 ei  tahaks  minna, kuid  peab, 

 väärikalt  välja astub  õuevärvast -

 ajavoogude  eilsesse ilma.

 

Siinel käük ja miile sais -ZEN

 

 Mõtsakindrali  rohilinõ  mundri

 om  uhkõlõ ehitü-

 vahtsite   verevite   pilvikist  nöpsegä

 ja kõllatsite  kikkaseenist  pagunitegä,

 rinnä  pääl  kitsõmamplist  tärni.  

 Kasõ pruntsi ala   täkitu

 helleverrevä  karvatsõ vaeliku.

 Mõnõ mundri  pääl  veidü 

 piimvalgõt  surmavat kihvti  ,

 nii kõiksugutsit  sitasiini,

  mundrile  ehtes  sambla seeh  

 puraviku  mötõlusõn  istusõ,

 näil ütskõik –

söövä  inemise vai  hussi.

Ma  tulli  seenelt  -

saisus  miilen om Zen.

 

Metsakindrali  roheline munder

  On uhkelt ehitud-

  Uute punaste pilvikust nööpidega

 ja kollaste kukeseentest  pagunitega,

rinda ehivad kitsemamplitest tärnid.

Kase seeliku alla on tikitud

roosad karvased kaseriisikad.

Mõne  mundri peal

veidi  piimvalget mürki ( valged kärbseseened

  muid seeni ,( sitaseeni )

aga mundrile ehteks 

sambla sees puravikud  mõteluses istuvad:

 neil täitsa ükskõik,

kas  neid söövad inimesed  või  ussid.

Ma tulin seenelt ja meeleseisund on ZEN.

Sõpradele

 

                       

Irenale ja Indrekule tütre pulmapäevaks.

Te  koduväi juured on Mustveest,

Teate seal Peipsi,

 kus  pisut  kala veel-vist

ja elu ise kui sibul,

seest siiruviiruline,

pealt kullakarvaline.

Sa  Indrek  oled nüüd päriselt  äi,

ja Irenake -tõesti- ka ämmaks said,

kas naerda või nutta   ei tea,

kui  sibulat koorides nutad-

siis meie ei tea,

kas suurest rõõmust, et tütar sai mehele

või kurvastusest,

pesast lõplikult läind ainus tütreke

 hauka  sibulat- elu on hea,

 noki voblat , libista õllekest,

 tütrel  abikaas juurtega  Mustveest.

 

Elägu kodumaa

Floksi vei vanaimä ja - esä haualõ, 

Vanaesä tettülõ hainarehäle

Köutse padjapüürü seest leütü

Esi ummõldu

Sini-must-valgõ,

Traagõniidiki seen

Saisa muro pääl-

Nii hää om vabadusõn 

Vabadust hengätä-

Juurõ viil sügävämbäle mulda

Elägu vaba Eesti

Mi  kodumaa

  

Neruna latviešu valoda (ei räägi läti keelt )

 

Naabril  Lätil  järve  om  ezersi

oja om oja, jõe omma  upe ,

ja piiriliin  nimegä  Ape . 

Naabril Lätil  häid asju paljugi,

muuhulgah  maize ja  saldejums,

pallõmi-tennämi, läti keeli 

ludzu  ja paldies ,

mille  nii , et  uhkõlt  puhumi   suomea,

neruna  latviešu  valoda?

                                       

Sõtu sõditas, kellele, mille?

Sõtu sõditas, kellele, mille?

 

Pääle kuuli poiskõsõ

sundkõrran viidi kruunu,

sõs loodõti, ütskõik kohe,

õnnõ mitte Afganistani,

sõta sõditi, kellele, mille?

 

Kõigil es olõ päsemist,

saatus vast,

mõni sääl saigi kuuli,

imä poja kirstu man,

tuhat küsümist huulil,

sõta sõditi, kellele, mille?

 

Mõni tull´ tagasi

mundri ala käkit haavuga,

tõõnõ mundri pääl avvurahaga,

nimä ka tiiä ei,

sõta sõditi, kellele, mille?

 

Vahtsõl aol umast tahtmisõst minti

vabadusõ vai raha peräst.

Mõni sai jälki kuuli,

imä-esä perisi kompõnsatsiooni,

tõõnõ sai hingehäda ja näpuotsaga rahha,

sõta sõditi, kellele, mille?

 

Jõhiku võtnu võimost,

 pelgüs, meelehiitmine,

miljardi vasta taivast,

aga kiäki anna ei vastust,

sõta sõditi, kellele, mille?

 

Aoluust ei opita midägi,

vällän hirmsalõ satas ja tümistäs,

rahvas kohki kõik aig kannatas,

sõtu sõditas, kellele, mille?

---

 

 

Pravuurikas proua Floks

pravuurikas proua Floks

kavvõlõ vällä paistus, 

tä vereväs võõbanu pää ja huulõ, 

tuulõ käen hööritäs ilosaid puusõ, 

üte häiermä kaupa viskas säläst   rüü,

 ei timä kanna vooruse vüüd,

 nuhutat - ringlemä nakas pää, 

 mõnõlõ miildüs, mõnõlõ ei, 

ütskõiksõs ei jätä kedägi meist. 

 💥💥💥💥💥💥💥💥💥💥💥💥

Härgütäjä provva Loks

kavvõlõ vällä paistus,

tä vereväs võõbanu pää ja huulõ,

tuulõ käen höörütäs ilosaid puusõ.

Üte häiermä kaupa viskas säläst rüü,

ei kanna hüvvüsevüüd.

Nuhutat, tsõõrõlõma nakkas pää,

ütele miildüs, tõõsõlõ ei,

ütskõiksõs ei jätä kedägi meist.

 

Är' sõkku mu varbide pääl

 

 

 

Võta kats, saat kolm,

är sõkku mu varbidõ pääl.

 

Osta sedä ja tõist,

är sõkku mu varbidõ pääl.

 

Süü toda, aga muu jäta söömadä,

är sõkku mu varbidõ pääl.

 

Latsi kasvada nii, oppa tõisiti,

är sõkku mu varbidõ pääl.

 

Elä nii, tüüd tii tõisiti,

är sõkku mu varbidõ pääl.

 

 Vali õigõ, õks minno,

 är sõkku mu varbidõ pääl.

 

Är sõkku mu varbidõ pääl,

hindäl mul kaala otsan om pää.

 

  

Ha ha haiku

 Mõruvaba kurk

Probleemideta elu

Alusta elu

🍃🍀🍀🍀🍀🍃

Mõruvaba kurk

Probleemideta elu

Elu unistus

🌵🌴🌴🌴🌴🌴🌵

And ( mõtli suurkujulõ kiä kahjus koolu )

 

                                               

Ubina  puu  päält  satassõ,

verevide  põskiga ilosa-

ütegi plekitä,

mõni sadanu  hussiga,

pruuni terve süämega,

maan ’ ubinapuu  and,

vahel saatus om kuri.

 

Haukami -   täüdämi  mõnõ  purgi –

inämbjao   är mõtsa ala kärutami, 

 komposti.

Mädänü ossa külen ku liimitü,

loodusõ and.  

 

Elolt  ütskõrd   jo kõik

saava sulõ  sappa -

illos  ja   mädänü,

Vahe  õnnõ- kuimuudu  elänü.

                  

Vemmalvärss ( unista )

 

Ei  olõ kuulõ - om koolitus,

Ei  olõ nõusid - om nõutus,

Ei olõ tüüd -om tüütüs,

Ei olõ süüd -om süütüs,

Ei olõ päivi- om päivetüs,

Ei  olõ  miilt- om meeletüs,’

Ei olõ kõrda-om kõrraldus

Ei olõ und- om unistus.

Riigile otsitas pääd

                                                Kae  kos om aig,

30 aastat  sini-musta ja valgõ  all

ajami umma  asja,

ja  seokõrd kõgõ muu seen –

pikembät  aigu otsitas  riigile pääd.

Inemisi  vast olõs,

a ei  leütä  provvat vai herrät

kia  Tuumpäälõ passis ja

eräkundõga  klapis .

Või-olla  renti-

nigu autut  vai telki  ?

Tiiämi, tiiämi,

umal rahval ei olõ siin üteldä midägi,

parõmb ku rohkõmb ei kirota  ritagi. 
 

Herr August on jõudnudki põllule ( sellised mõtted siis alanud kuul )

                                          Jeep nelikveol  otse põllule

kohale toonud  härra  Augusti,

tööka  ja tõtliku, pisut mõtliku,

hommikust õhtuni koristab,

ilma, olusid, saaki kirub-

tera väike, kaun kidur-toriseb.

Alalõpmata - rahul olemata joriseb-

ikka  hommikust õhtuni koristab.

 

 Härra  August,  pea  hoogu,

näe  udulaamades  põlde ja  järvi,

kuula rääkusid käredalt rääkimas,

täna maad  ja   kingitud saaki 

 ning õhtul  võta kapist tähti täis kuub,

kae taevast, taba sabaga tähti,

lihtsalt   istu ja unista, ei muud ……

Kust täiskuu sai silmad ja

kust ta sai suu ?  
 

Kokko tulõk ( aastast 1981 om saanu 2021)

Kuuli lätsimi säitsmekümnendal,

kinnu tull´ „Viimäne reliikviä“,

Jimi Hendrixist, Nobelist tiiä es midägi.

Vabadus, pühä reliikviä kavvõn iin,

meid, eestläsi 1 360 000 oll´.

Kooli lõpõtõmi katsõkümne edimedsel,

maailm sai AIDS-i, kuuli Bob Marly,

Eesti oll´ ENSV.

 

40 aastat lännü ku nuusatõn,

olõmi NATO-n ja EU-n,

meid om 1 330 000 midägi.

Õhku, väiku vabariik, jah.

 

Kuul´ kingo pääl ilosamb

ku varõmb ei kunagi,

latsi käputäüs, ku todagi,

lännu luku viil mäletäs aig,

mi hindä pää, ku meelen sais.

Suvõl sõidami maalõ, niidämi,

mõni ütsik viil kasvatas midägi.

Riibumi puhtas havva,

tiiä ei, meid ku kavvas.

 

Mõni meist jala kängnü

ja igävedses lännü sängü.

Kalli koolisõsara, -velle ja Juts,

ku kuulõti, meil meelen viil,

täämbä olõti siin.

 

Mu luulõlind lõpõs kah siin,

ku ütenkuun mister Poola puul istumi,

muudsa nimega provva ja herrä,

keskiän, ei viil peris mulla,

pääväkõnõ elopäivi meil kuldas,

taha ei minnä viil mulda,

elämi, elämi viil,

piinü nimega, c’est la vie.