Käe mullan om hää olla! Kullõ üleaidsõ kikkaraadiot, kost inämbjaolt tulõ lühkid teedüssit, a eilä oll pikemb saadõ, pea lõunani.Kana saiva kõvva sekkä kaagutada, ku nimä lõpõtivä, alustivä kikka ( näid kimmälõ rohkõmb ku üts). Kana' õks ütenkuun, kikka näile perrä , a kõrdamüüdä.Ütsvahe kaagut kanakari nigu ooperikuur, häste kõvastõ ja hallõlt, tiiä ei kas kiäki kuri võõras oll liikman?
Kats kätt, kats jalga, kõblas ja lapju- tii tüüd, minkaga rikkas ei saa.Tüüd, miä pand higi, soolatsõ ku suulvesi, müüdä sälga nirisemä ja hjussist silmä tsilkma nii, et nä nakkasõ tõtõstõ halusalt kipitämä.
Sääne iholine prosta tüü om nüüdsel aol peaaigu saadanast. Jah , rassõ külh, a tõõsõlt puult nii kundsiline (maagiline ) ja ehtsä.Periselt peris ja tuu egä kõrd perrätett ilmast maa pääle tagasi.
Üts vällämaalane, kiä hummogu kohki Eestimaal tsirgulaulu pääle heräsi ollõv arvanu, et tä taivan.
Kikkaraadiot kullõldõn hiidä puhma mant viimätsit veinimaigoliisi marju peoga suhvõ, kaeskõlõ loksipinnärt, miä pill kübinid, olõ ütekõrraga taivan ja maal. Periselt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar