Rohtunud aed ja
vändaga kaev, eilne päev,
kas elasin seal
Haiku inspireertud suvetabamusest Pärnumaal
Kunagi paarkümmend aastaka tagasi ku lõunalõ küllä käümä tulli sõbra pääliinlasõ, ollimi noorõmba , võtimi õukat ja pannimi pito, veidü hepoti võro keelega, mängse vahtsõnõ Viie pääle CD. Ja usot vai ei, säält miilde jäänü üts laulusalm, miä jaoperrä miilde tulõ, tuu pääle mõtli ka 2017 aasta Ameerikan, sõs viil es luulõta, viisi ei mäletä aga miis laulsõ nii:
" ameeriklasõ sitt ei haisa
timä ekskrement ei üleültse haisa".
Eelä õdagu tull jälleki miilde, tujo oll sitt, otsõ raamatu üles ja mõtli , kae PULGA JAANI, kiä jo aastit tagasi kirot ja laulsõ :
" su mulk om vajja toppi ärä kinni
las ameeriklasõl jääs vallalõ...
teil kõigil tulõ mulgu toppi kinni
ameeriklaisil jäägu vallalõ...
teid vaia panda kinnimajja
ameerika mi kõigi kodumaa...
Kae perrä "Viie pääle" lk 169.
🤑🤑🤑🤑🤑🤑🤑
Kunagi käve Ameerikan,
sääl kõik oll
big, greit ja hjuudž,( huge)
steit, steik ja kõuk (coca)
hool ja mool ( hall ja mall),
ja hummogust õdaguni
õnnõ smile ( smail)
sääl lahksõva majju pilve
ja uulitsa päälgi magasi "pilve"
põlisameerikläisi maa pääl
"the land of the free..."
Mõni ütsik asi oll sõski ka tillu
tii veeren tühäl maal
narmõndava presendiga
lahvka päält
rosinasilmne indiaaniplika
möi käsitüüd
päiv kõrvõt üllest
tuul puhksõ küle päält
põlisameerikläisi maa pääl
" the land of the free "
Katõ pääle sai nii Sitt lugu,
arvada kats om nüüd ESTAst prii.
Mi eestläse, olõmi küländ " leüge" (leige elik ükskõikne )ja pikä meelega rahvas.Bussiliin, kuul, puut ja pangakontor pandas paiga pääl kinni, veidü vannumi , innekõkõ paiga pääl, aga ei inämb.
Olõ varramba ja viimätsel aol tuu pääle tihtsäle mõtõlnu, esieräliselt köüdüssin lõunaeesti piirkunna kiili tugõmise üleskutsõga.
Umma Pito pidäsi uman keelen mitu tuhat inemist, võro keele moloraamadu pundin om üle 14 000, setodõl om hindä kuningriik, aga paigakiilt om tugõnu alla tuhandõ.
Kimmäle ei kutsu ma üles huupi hindä allkirjä pandma, inne tulõ õks mõtõlda, et mille jaos.
Ei olõ ette teedä kas ja kuimuudu algatus säädüsen vällä nakas nägemä, aga üleskutsmine esihindäst õigõ jo :innekõkõ keele
kaudu saami seon kipõn ilman alalõ hoita hindä juuri ja paiga perändüst.
Egä allkiri lugõ ja näütäs rahva miilsüst ( ku tuud tõtõstõ om) ja et eurodirektiive kõrval om rohkõmb vaia mõtõlda ni kaitsa tuud vähäst, miä paiku pääl alalõ.
Lõpõtusõs. Olõt kuulu August Sabbe meestemõsust ?Ku tiidmine mullõ perälõ jõudsõ, mõtli , et jahmata hindä miist kah mõtsavelle mõsoga, poolõldõ paigapäälne jo.
Päält ostmist sai tenokirä ,kos A.Sabbe tennäs, et kanna timä mõssu ja et ammutagu ma A Sabbe võitlusvaimu ja võidõlgu lõpuni.
Ma sõs võrokeelen 😜 kiroti vasta, et esi ei kanna joht, miis nüüd Sabbedega ja ei olõ kurtnu, suuvsõ näile viil väke ja hääd.
Mõtli sinnapaika kõik jääs, aga 🥳🥳
Oru Andreas kirot vasta " Mõtli , et piä vanaimä kotsile tõlkma minepa, aga kuigimuudu veerse jutu õks kokko. Ikka väega kütame edesi "
Ku ma tuud lugõsi miil läts hääs, kimmäs, olku AI-ga vai kuis, aga kirot ja lugõsi uman keelen.
Hää sõbõr, kiä sa lõpuni lugõsi, är olku "leüge" , egä allkiri lugõ, sabbelikku vaimu meile kõigilõ.
Kotussõ leüät lehe päält:
https://petitsioon.ee/list
Suvi and terütüses käe
häiermäiloga,
suurõ totuga hää nuhkõga
provva pujõngiga
kinkal mõntvuuri süä om täüs,
tummõsilmse õrna iirisegä
korgõst suust ruusõ ja liilijäidegä.
Nurmi pääl häitses armõdu ilosalõ hain
vili luu pääd.
Suvõüüde sumõriku
sammõtinõ helü
hellütäs henge.
Ma olõ !
Suvi annab terekäe
lilleiluga
suure õiega hästi lõhnava
proua pojengiga
kelle mõnikord süda on täis,
tumedasilmse õrna iirisega
kõrgest soost rooside ja liiliatega.
Nurmedel õitseb hirmilusalt hein
vili loob pead.
Suveööde sumeduse
sametine hääl
hellitab hinge.
Mina olen.