Bella Vite

 Oh kui palju kordi olen oma suhteliselt  kiire elutempo juurs mōelnud, tahaks puhata, mitte midagi teha ja siis kui see hetk  käes, muutud rahutuks. Nii imelik on mittemidagi teha. Ka molutamist, nagu kõike muud siin elus, tuleb õppida.

  Ma ei reisi enam ammu selleks, et hästi palju sõita või läbi käia, nüüd mulle meeldib  võtta väikseid ampse, jälgida elu ja  olu:

 linad on kriitvalged,puhtad;

vaaraosipelgad reastuvad nagu sõdurid paraadil, ilmuvad   ei tea kust just siis kui oled lõiganud lahti  lambajuustu;

tean, ei ole hea ennast terve päev  praadida , aga pikk pime sügis ootab ees, millal sa jälle saad terve päeva  lained seltsiks päikese käes olla;

 lainte viisid on teised kui Treimanis, San Remo või vähemalt Sopot, mitte Põhjamaa me kodumaa:

ikka käid läbi mõnest turistilõksust, ostad pudeli eksperimentaalset veini , agri ja öko, 20  eest ja siis mini marketist pakiga Belle Vita 3.50 eest, saamata aru maitse ja siis ka muidugi hinnavahest. Loed raamatuid, mida ammu pole mahti olnud teha,  noort Ashilevi, Koorti ja Õnnepalu. Viimane Tööpäev ikka tõesti hea, ilmselt seetõttu, et olen isegi nö pensionieelik 🤭🥴

 Ta kirjutab"õnn on ainus tõeline Kaup, kaupade kaup. Ükskõik mida sa müüa tahad, pead sa müüma õnne"

   Tuleb mõelda, kuidas " Aojõgi" õnne pähe maha müüa. Pikk sügis on ees. ( kas suitsuliha müüa on kergem? )

  Lõpetuseks veel Õnnepalu " Töö on  pidev ellujäämis kursus- kangelased langevad, targematel on  lootust eluga läbi tulla"

    Tööpäevad terendavad 🥴🤭

  

(lõuna) eestlasena Lõuna-Itaalias

 Itaalia- mida ma tean, mõned korrad käinud. Igavene Linn - Rooma, Vatikan,  Toscana, Milano, haisvate kanalite Veneetsia, pizza, pasta ja gelato. 

    Sedakorda  Lõuna Itaalia, Calabria, igavusest heatahtliku muigega mõned  ääremärkused: 

     Meri on puhas ja soe, lihtsalt ulbid laineloksus nagu laiskloom, pikalt, hästi kaua, põhja näed, aga jalad ei puutu -põhja, ei  mõista öelda kui kaugel ta on. (  Ei mitte nii, et jooksed järve ja kiirelt välja, koju tagasi ) 

     Sinisel on tohutult varjundeid ( merel, mägedel , taeval)

     Silmapiiril üle mere tossab mingi mägi ( aeg- ajalt pilvedes, siis jälle vaateväljas, mingi kohalik vulkaan vist 🥴 

     turistidele on igasuguseid juhised:

      kive ja liiva ei tohi Itaaliast kaasa viia ( no miks peaks, kuhu ma selle liiva paneks 🤩)

      basseinis võib ujuda ainult  ujumismütsiga ( sellist reeglit kohtan esimest korda ) bassein ise tühi, ( no ilmselt pole siis tarvis karvu basseinist koristada, ( minu loogika ) ja lõpetuseks kohvi saaga 

     kuigi hotellil 4 tähekest, on siin iseteenindust vähe, kohvi tuleb hommikul tellida teenindajalt. Tellisin siis  2 kohvi, sebis härra masina man ja ulatab mulle kaks väikest  sõrmkübara suurust tassi kohvitilk põhjas. Mina, et  see on espresso, aga tellisin 2 kohvi. Vaatab onkel mulle otsa , keerab selja , asjatab veidi masina juures ja ulatab 2 suuremat tassi, mille põhjas veidi musta jooki, ( ühele kallas , minu poolt ära põlatud espressod😂) , tahtsin öelda no-no-no, aga kobisn tassidega lauda. ( Ma olen harjunud hommikul jooma kruusi täie head  masinakohvi, mitte ühe sõõmu musta tökatit) ,  aga jälgisin elu , sest elu ju  õpetab. Homme hommikul tellin Americano☕️, näis. 

  oliive täis oliivipuu on  puhkuseks valitud väikse puhkemaja, see pole korrushotell, akna taga.  ( olen sellisest kohast ikka mõelnud mõnikord ) , kohalikku transporti busside näol siit ei käi, kusagil pisut eemal , läheb rong

   Pronto  (valmis )