reede, 18. september 2026

(lõuna) eestlasena Lõuna-Itaalias

 Itaalia- mida ma tean, mõned korrad käinud. Igavene Linn - Rooma, Vatikan,  Toscana, Milano, haisvate kanalite Veneetsia, pizza, pasta ja gelato. 

    Sedakorda  Lõuna Itaalia, Calabria, igavusest heatahtliku muigega mõned  ääremärkused: 

     Meri on puhas ja soe, lihtsalt ulbid laineloksus nagu laiskloom, pikalt, hästi kaua, põhja näed, aga jalad ei puutu -põhja, ei  mõista öelda kui kaugel ta on. (  Ei mitte nii, et jooksed järve ja kiirelt välja, koju tagasi ) 

     Sinisel on tohutult varjundeid ( merel, mägedel , taeval)

     Silmapiiril üle mere tossab mingi mägi ( aeg- ajalt pilvedes, siis jälle vaateväljas, mingi kohalik vulkaan vist 🥴 

     turistidele on igasuguseid juhised:

      kive ja liiva ei tohi Itaaliast kaasa viia ( no miks peaks, kuhu ma selle liiva paneks 🤩)

      basseinis võib ujuda ainult  ujumismütsiga ( sellist reeglit kohtan esimest korda ) bassein ise tühi, ( no ilmselt pole siis tarvis karvu basseinist koristada, ( minu loogika ) ja lõpetuseks kohvi saaga 

     kuigi hotellil 4 tähekest, on siin iseteenindust vähe, kohvi tuleb hommikul tellida teenindajalt. Tellisin siis  2 kohvi, sebis härra masina man ja ulatab mulle kaks väikest  sõrmkübara suurust tassi kohvitilk põhjas. Mina, et  see on espresso, aga tellisin 2 kohvi. Vaatab onkel mulle otsa , keerab selja , asjatab veidi masina juures ja ulatab 2 suuremat tassi, mille põhjas veidi musta jooki, ( ühele kallas , minu poolt ära põlatud espressod😂) , tahtsin öelda no-no-no, aga kobisn tassidega lauda. ( Ma olen harjunud hommikul jooma kruusi täie head  masinakohvi, mitte ühe sõõmu musta tökatit) ,  aga jälgisin elu , sest elu ju  õpetab. Homme hommikul tellin Americano☕️, näis. 

  oliive täis oliivipuu on  puhkuseks valitud väikse puhkemaja, see pole korrushotell, akna taga.  ( olen sellisest kohast ikka mõelnud mõnikord ) , kohalikku transporti busside näol siit ei käi, kusagil pisut eemal , läheb rong


   Pronto  (valmis )