16.08.26 Fb kokkotulõk

Isto Võrumaa muro pääl ja imehtle nuuri pääsokõisi lindamise harjotuisi sinitaiva all. Võtva huugu , kipõlt liigotasi väikuid tsiivakõisi ja sõs liugõlõsõ, kia ku korgõl ja pikält. Arvata, ma ei mõistaki ette kujotada tuud pikä liuglõmise tunnõt ja rõõmu. Peräkõrd om tuu midägi säänest, ku lasõt imä käest vallalõ ja  tiit hindäette edimese  sammu vai saat jalgpööra sõidu selges. Olõmi tuud kõik jo kogõnu, aga är  unõtanu. Pääsokõsõ  liugõlõsõ õhun, tiirlõsõ  , tegevä kiä väikumbit , kiä suurõmbit kaari. 

  Tõtõstõ olõmi kõik kunagi olnu nigu pääsokõso, pidänü opma lindama ja elo on näüdänü, kuis, kinkaga ja kohe. 

Kunagi-peris ammu

mi nühksemi koolipinke,

pioneeri ja komnoorõ,

hindä ette tõisildõ mõtlõja,

aga inämbjaolt teimi

midä koolin ja kotun kästi, 

kiä ku häste ?

Ollimi mitmõn pundin:

Tsooru ja Sännä tütriku,

kats Alakülä jorssi, 

Sarust ja Mõnistõst,

Varstust, Matsist  ja Pilpa kűlast, 

mi kõik sõski  mahtu üte klassi.

45 aastaka

hapras om  tűűhnü mi

jaku, hamba ja köüdüsse,

mõni ütsikul  tahtimist viil 

kokko tulla ja saia .

Mõnõ saivaki. 

Aga seeni ku elämi, omma miika ka mälehstüse  ütitsest kooliaost ja  nigu poonjatamisest vällä tulõ, mäletäs egäüts asju ummamuudu ....

Hillätassa mi kõik astumi hindä mälehtämise  kohvriga  allaminegi  ( loojangu ) poolõ. 

Häägä ja väega õks

mai 2024

 Seodvuuri imädest ja latsist.

 Naksi üts päiv mõtlõma, määne om mu edimene mälehtamine imäst, väikulatsõiäst  tulõ ei midägi miilde ( viil😅).Määnestki suurt nunnotamist, üsätämist ja musotamist  mudson ei olõ.

  Arva, et olli umbõs nellä-viiene, päält piksõvihma olli tarõ iin suurõ vihmavii lombi ja imä saatsõ meid sõsaraga lumpi solbõrdama.🥰

 Ma istu edetarõn lavva takan, tüllkardinidega aknõst paistus päiv, ma piä  laiu juuniga vihkulõ kirotama kinkas ma taha saia.Imä juhatamist perrä kiroti, et taha hambatohtris ( hindäl mul tuud mõtõt külh es olõ).

  Imäl om  inne pito lokirulli hjuustõlõ käänetü.

  Tuud esi imäs saamise 

 tunnõt, ku lats kässi pääle panti, mäletä häste.

 Kasudõn olli küländ tiidsä, kõnõlõ alasi vasta ja mullõ peeti tihtsäle pikki espistleid, tulõ eski üteldä, et imä pingut mu "kasvadamisega" murdõiän üle, seol aol olõs ma võinu timä pääle  kaibama minnä🫣 .

  Ma olõ mitmõ asja peräst imä pääle pahanu ollu, aga kiäki olõ ei opnu imäs. Egäüts uman aon ja  esimuudu loomuga.

  Elo suurõmba kingitüse- elo esi, olõ vanõmbide käest saanu, päält tuu viil õnnõloosi, et ellä saa seol aol ja väikul ilosal põhjamaal.

   Kuimuudu sa inemisena hindä ello elät ja olõt, määnsit otsusit tiit, kellega kuun ja kuis ello jagat, olõnõs innekõkõ hindäst. Vanõmba , 

imä ja lats(õ) jääse alasi nabanööri köüdüssega ütte, kaemada kellegi saatusõlõ ja elolõ.

  Mu  suur lemmik Kahlil Gibran om kirotanu:

   " Siis palus üks naine, kes hoidis lapsukest oma rinna vastas: räägi meile lastest.

 Ja ta lausus:

Teie lapsed pole mitte teie lapsed.

Nad on Elu enese igatsuse pojad ja tütred.Nad sünnivad läbi teie, aga mitte teist. Ja kuigi nad on teiega, ei kuulu nad teile"

   Tenolik elo iist,  inne imädepäiva

 mõtõldõn  latsilõ ja  imäle...

   õks hääga

 

Päält tuu :mäletät tuud H.Läätse "Kannikesed emale " laulu, olku neo häiermä sõs all kõigilõ imädele  siin vai säälpuul Tsirgutiid.

15.10.23

 Mõtlõ õks, miä om pääasi.

 Aastid tagasi ku nakassi vanaimä majja , mis oll otsast otsani tavaari täüs , tühäs tegemä,küsse tädi muuseän kurjastõ, et kohe ma nuu vanaimä püksülõikõ panni. ( No kohe, ma paluti nuu är🫣). Tõõnõ tahtsõ vanna vedrudõga raudsängü. Esä , päält ütsekümne, kaes häädüsegä garaažin sinnä tallõlõ pantut: mine tiiä kuna viil vaia tulõ.

  Põlvkund ja paar inne minno, oll inemiisil vähä asju ja kõik tull rassõlt kätte. Vellil oll katõ pääle üts paar juuniga pükse. Üts saapapaar tiinse mitut last, rõivit paigati ja tetti ümbre. Asju oll vähä ja noid pidi hoitma.

 Mu põlvkunnal oll rohkõmb asju.Poodin midägi es olõ, a sainakapi olli veerest veereni asju täüs:rõiva palknit, annomit ja eski raamatit. Esiasi,  ku palju viimätsit loeti. 

  Kalli raha iist kauplimi siit säält vällä vällämaa asjugi: püksüperse piltegä kilekottõ, 3 ja 5 ruublit tükk, eski kuluva saimi lõpus kätte- Montana inämbjaolt.

 Ja ütsaig kummardiva kõik kuldsite niitegä gaasirätte.Gaasiräti, nii näid kutsuti, olli verevä, kõllatse vai sinitse. Noist teksevä imä tütarlatsile pähä uhkõ totu vai köütsevä lokirullõ ja soengu pääle.

 Kirsis koogi pääl, prõlla rassõ ette kujotada, oll  klaasi takan kostki vällämaalt saadu postkaart, miä liigutadõn muutsõ pilti.

  Egäl ütel es olõ ja kiä saiõ, oll uhkõ😉.

   Nüüdsel aol om asju nii palju, 

et  mahu  ei är', kõik möövä vahet pidämätä poodin ja võrgun.

  Otsast veetäs vannu hilpõ ja massinit iist är Mustalõ mandrilõ. Hindä tarõ piat uusi asju jaos puhas olõma.

   Miä sõs tuu pääasi om, mõtlõ,  ku vaota võrgun 

 tülgähtüsegä kinni  aolehest ette visanu pähämäärmise, ma tahas õnnõ uudissit lukõ...🫡

O1.02 26 fb

 Seo aastaka  talv pand  rõõmu tundma, mõts härmän valgõ, lummõ paras jago, ilosa päävä nõsõmise ja är' mineki. Mudsost, tahat vai ei, tulõva miilde talvõ latsõijäst.

 Üts aasta oll lummõ nii paljo, et karassimi autokuuri katussõ päält  hää mitu tundi hangõ.

  Esä tõrvas egä talv puust suuski, edimält algkooli aigu sõitsõmi  noidega liivahavva kingu päält alla, hindäle tundusi tuu sõs õks mäenä jo.

  Mu pingipoolitaja Marika ( kiä nüüd lindas tõõsõlpuul taivatiil, alasi tulõ timä radokuul miilde) elli külast kavvõn  mõtskonna majan ja timäl oll radokuu 7- ndäl  hällüpäiv. Viimätsen klassin lätsimi timä poolõ suuskiga,  üle nurmi ja määnestki külätiid, mul nüüriga sälän kingitüs, Hopast ostõtu perrätetüs   

( repro) õlimaalist "3 kahrut " , kai perrä, peris nimega "Hommik männimetsas" ( egä nõukaaignõ inemine tuud pilti tiid).Pildi raam hõõrsõ mu sälän olõvalõ  hellele tuulõpluusõlõ, miä oll ümbre tettü kinkagi tolmupaletust,  musta pikä juti ja sinnä jäi jutt' ( triip) igäveses. ( kinksemi alasi midägi, aga perrätettü pildi- mille, ei mäleda).Õdagu kävemi timä puul väikun savvusannan, koh es olõki elektrit ja silmä naksi halusalt kipitämä.

 Keskkuuli viimätsen klassi teimi viil klassiga  suusamatka Varstu-Matsi-Sännä- Haanja. Es olõ määnestki rata, kergtiist kõnõlamada, poiskõsõ olli siis üts-tõõsõ perrä "raatraktoris", klassijuhataja Juts ( latsõuutõl)  üten miika.Peräle mi saimi , rõõmu oll palju, aga säält pidimi viil õdagus Võrru  "Kandlõlõ" esinemä jõudma. Sannan vast saimi inne viil õks higi maha mõskõ . Olõ es lämmit vett miä kraanist tulõ. Ma suusati kooli aigu imä vannu suusasaabastõga, miä olli takast ummõlusõst lahki veidü. Nii pikä sõidu pääle hõõrdsõva saapa mullõ kontsa pääle  suurõ, no õks väiga suurõ , vesivilli. Ma sõs lei nõglaga villist vii vällä, muidu es mahu tõõsõ saapa jalga, umbõ hallus oll külh astu. Mu jalg oll päält tuud suusatretti mitu nädälit haigõ ja koolin tull kävvü noide päält lukuga madalite vinne viltsaabastõga ( mis sõs oll muidoki häbüasi), kutsuti tõisi " hüvaste nuurus".

  No prõlla om periselt tuu aig- hüvaste  nuurus- peräle jõudnu  ja  patt olõs virril olla.

Ma proovi õks hääga ja väega✍️✍️✍️🌬️🌬️🌬️

14.03 26 Fb

Nii kavva ku meelen, olõ ollu katskiilne, kõnôlõ priilt nii võro ku riigi kiilt, poolõ sõna päält või üte keele päält tõõsõ pääle  üle minnä. Suurõmb jago elost olõ ei tuu pääle mõtõlnugi.

  Üts pääliina sõbõr ütel  aig tagasi, et näide pulman nii umbõs 35 aastaka tagasi, ku egäüts pidi  hinnäst tõisilõ  tutvas tegemä, ollõv ma tuud  kõva helüga võro keelen  tennü.  Hindäl mul tuu meelen es olõ.

Mõni päiv tagasi kõlist mullõ üts tutva kodoküläst,  mi es olõ  trehvänu  ja kõnõlnu aastakümnit. Juttu alost timä kiräkeeli, ma lätsi võro keele pääle üle ja  tiä nakas vasta kah võro keelen poonjatama. Lõpõtusõs arotimi esiki uman keelen kõnõlamise tähtsüsest.Tiiä ütte vannaimmä, kiä latsõlatsiga kõnõlas  ja laul uman- võro keelen, kuiki latsõ tuu pääle väiga häste ei kaevat.Aga latsõlatsile miildüvät.

 Aastit es arotada  paigakiili hoitmisest suurt midägi, aga inemise  hindävaihõl kõnõli uman keelen edesi. 

  Vahtsõl aol käü elo tüüplaanist tüüplaani ( loe om projektipõhine ).Kirotadas plaan, küstäs rahha , antas arro ja niimuudu otsast pääle. Muidoki um hää et  raha andas, ku om kost kũstä ja mõistat küssü...

   Esi olli ildaaigu siinsaman Võromaal ütel oppusõl kos päält minno olli suurõstõ keskiälise opja-kultuuri iistvedäjä ( Kae kuis trehväs ja oppus oll opja jaos massuta).Opiti rühmän  ja üles sai asto kah ütsindä. Ma esi poonjati  kõik aig võro keelen, mõni nakas sõs mullõ vasta kõnõlama võro keelen,  tõõnõ andsõ teedä, et timäl om lihtsamb kiräkeelen. Kõrvalt kaiõn paistu, et inämbjagu olli sõski võro keelen  peris "kotun".

     Olõ tuust oppusõst pikält märgotanu ( innekõkõ hindä pään). Seeni kooni katskiilne võrokõnõ esi egäl võimalusõl  võro kiilt ei kõnõlõ, plaangõ ja kirotagõ projekte  nii andkõ arro ku häste om raha kulutatu,   om mu meelest rassõ kiilt pästä, meid om nii vähä ( Muidoki või olla ma essü, annas taivaesä, et olõs nii)

 Umma kiilt tułõ egäütel kiä tuust huul,  esi elon hoita nigu innevanastõ hoiti tuld hindä tarõn.... 

Hääd imäkeele päivä !

12.07.2026 Fb

 Roida õks vaihõl, ku aigu saa , mõtsan.Arvata, et tuu muud ( harjumus) om peri latsõpõlvõst.

Ku ma viil latsõiän olli, minti  mõtsa häste varra, nii kuuõ aigu, inne tüüd, kuun pääväga. Sõs olõ es  väiga kuum ja mutikit  kah vähämb. Parmu olli koon päävä nõsõmisegä higidse kihä pääle  makja ( maiad).Mu esä tüüautul , ( UAZikul) oll pääle tettü vineerist kuut, sinna sõs mahutati latsõ, naabri Musja , tädi ja mõni hää tutva küla päält, vanaimä sai kabiinin olla vai sõs imä, mõntvuuri sai kabiinin  katõ vaihõl lats ka istu.  Mõtsa sõitsõ esä ja timäga kuun kamp naisi, 8- 10 inemist. Mu esä oll kõva  söögikorjaja( korilane ) ei tiiäki üttegi tõist säänest miist, kiä naisiga võiki marju korjass. Tädi tekse alasi üten peki vai suidsuliha leevä, määnegi rüübätüs- hapnõpiim, mahlast tettü vesi,  oll kah üten.Hummogu inne mõtsa minekit olõ es aigu süüä, vast klaas piimä, villäkohvi es paku kiäki.

Tuust aost om tiidmine, et mustiga mõts oma pedäjäide all, paistus läbi ja helle.

  Täüskasunu korjassi plekist kombainiga, roobitsi puhmõ, nii sai kipõlt ja inämb kõrraga.Ma esi ja Musja tädi korjassimi rahuliste, es joosõ müüdä mõtsa, aga mu esä ja tutva naanõ Lea panni õkva ajama,  luutõn leüdä inämb ja suurõmbit. Mõntvuuri läts õnnõs  kah. Musja, kiä opas minno heegeldämä ja kudama, korjass häste puhtalt ( käsitüüline 🥰). Mul olõ ei meelen, määndse mu hindä mara saiva. Mõtsa minti  pangi vai suurõ piimämannõrguga, latsilõ anti väikumba. Hariligult tuudi mõtsast  kodo 10 liitrit mustikit  vai inämb. Vähämb saia oll piaaigu häbüasi. 

   Tarõ man pidi  saaki puhastama nakkama.Sääl oll kah säàne nõks, et tuulitsõ ilmaga üts kallut marju helle rõiva pääle ja tuul puhksõ lehekse ja piinü prahi är, ildamba  prooviti tuud ka pudsunudsijaga ( tolmuimeja ) tetä. Latsõ pidi õks peo viisi puhastama ja prahi  sõrmiga vällä viskama.

  Kotun  anti mustikit külmä piimäga, maralise avvotaso, makussüük. Kiäki es tiiä sõs panna cottast vai creme brûleest midägi.

  Päält mustigal käüki oll suu ja sitt must, kah tarviline tiidmine terves elos. 

Mara keedeti  moosis, meil viiga pudõlile es panda ja nii kasvi tütärlatsõ naasõs, kiä  roitva mõtsan ja kiitvä moosi ( eski sõs, ku  minevä aasta moosi viil kellerin om) . Mu käsi ei nõsõ poodist moosi ostma, aga või olla tege aig sääl kah uma tüü. Vahtsõl aol pandas paljo marjakõisi  muidoki külmäkappi, tsukur om valgõ surm.Ma esi  toimõnda niisamatõ.

  Hummogu ku mõtsan roitsõ ja mustigalehe hõpõdsõlt  helksevä mekse mustikit ja märgoti seod makõhallu , häägä õks👋

20.2026 Fb

35 aastaka tagasi seod aigu olli ma rassõjalalinõ, uutsõ edimest last. Nii om meelen,et pikuti kortinan sängü pääl, raadio mängse kõrva  man ja veidü hirmus oll. Mõtli, määndsele ilma ja riiki mi lats sünnüs? Kas jälki nakatas ineemisi kiudutama ?

Olõ es teedä kuis kõik lõpõss ? 

  Periselt om  jo kõik häste lännü, põlvkund väke täüs nuuri  om pääle kasunu, saanu hää haridusõ,  mõistva kiili , nännü ello vällämaal ja  piiri näid ei kammitsõ.

  Tõtõst olõmi üles ehitänü hääolu riigi ja saami siin ellä. Kimmäle ei olõ ma inemiisi  pundin , kiä kõik aig virisese ja ei olõ  minkagiga rahulõ. Umbõ paljo om hääd, jalgteid, maramõtsu, puhast õhku ja viil pallo muud ...

  Tõõsõlt puult om mul süämen  murõ, hindä väiku riigi peräst. Parteide ja riigi iinotsan  omma inemise , kinka ainum ammõt om  ollu poliitiga. Näil ei olõ periselt  ettekujotust kuimuudu üts ettevõtõ vai inemine tüüga periselt toimõ tulõ, pääväst päivä, hummogust õdaguni nii seton ku saarõn. Eski ku paigapäält mõni inemine valitus saa, om tiä pääliinan kohki takan rian. Kaoss nigu kartok supi sisse, inämb jaolt püüne pääle ja vidäjäss ei saa. 

   Elämi valimiisi tsõõrin  koh mugu antas  vahtsõmbit ja ilosambit lubaduisi. Mõni ütsik julgus küstä kost tuu jaos raha tulõ  ja et ei olõ õigõ ellä tulõvaisi arvõlt. Lubatas paprõvõimu vähmbäss, aga periselt  toodõtas mano ja  kirotadas ( viil suurõ sõbra AI abiga )  vahtsit  säädüsi ja kõrdu. Riik  ja ammõtnikõ armee kõrraldas asjo, midä saat paiga pääl  paika panda ja  vällä märki, midä olõki  ei vaia  kõrraldada. 

  Näütüses koolipäävä alostus. No las egä koolipidäjä esi pand tuu paika nigu paiga pääl bussi vai rongi  sõitva ja inemise tüül käävä.

  Kas om vaia  potipõllupidämist üllest puult kõrraldada ja viil tuu peräst, et  sõs saat kimmäs olla, et kõtutäüde om ohulda. 😴🥴(Tõtõst, mu meelest om suurõmbas ohos nuu  paar kolm aastaka kõlvolise krõpsu ja keeksi poodin  polka pääl) . 

  Sõs tulõ häste keerulidses mõtõlda ja tetä,  ku inemine taht tii veeren  maskit vai hernit müüvvä  vai pand hindä kohvigu ette paar tuuli ja lavva. 

   Egä kõrd ku säänest kuulõ vai näe, tulõ miilde tu      

ütelüs "Tule taevas appi "

  Pelätäs lõuna-eesti keelele piirkonnakeele staatusõ andmist , aga Narvan  eesti keelega päält 35 aastaka vahtsõt riiki nakkama ei saa. 

   Mul om tunnõ , et  mu riik astus prõlla nigu inemine, kiä kaes inne jalgu ette, aga  pilku silmäpiirile ei tõsta. Om nigu inemine, kes ei julgu  otsussit , miä valimisel helüsit ei tuu, tetä, luutõn, et vast aig näütas,  peräkõrd lätt niisamatõ kõrda. 

Mu riik om must nii kavvõn!

Sõski tiä om viil:

regilaulõn ja 

"Hõpõvalgõn",

rahva meelen ja keelen, 

esihindä pesäpuun.

Mu riik om prii !

Nii hää om tuud viimast üteldä, uman keelen ja juuri mant. 

 Hàägä ja väega õks