Süküse tujo ( Sügise meeleolud , hingede aeg )

Helütä- hillätassa

närvehtäse lilli

Helütä -hillätassa

satasõ lehe

Helütä-hillätassa

är lätvä vaimo.

 

Helütä-hillätassa

hindäette olla,

helütä-hillätassa

kaia ilmaellu.

Helütä-hillätassa

õdagu rahun

tasahtuda.

Süküs näütäs väke ( hahan undsõn, / hallis udus// sumbõnõ e sombune )

  

Tukõ sügüse ussõlõ.

Tä võõpas puid:

kõivole egä päiv

pääle värv kõllast,

lõhmusõ pindseldäs kullatsõs,

laabsalt möll verevät,

pisõrdas haavu ni vahtrit,

hellet ja tummõt,

egäle puulõ hiit pruumi,

egäst kaarõst puhk tuuli.

 

Tuulõ sugõva puiõ päid,

kooni lännü lehe ni lehetäi,

räpäkulõ lakja hiitvä lehe ilma.

Tassakõistõ tsibistäs vihma,

mõts ja maa hahan undsõn,

sumbõnõ süküs näütäs väke.