"Vai minakõnõ!", nii ohas vanastõ vanaimä esieräliidsi asju pääle.
"Vai minakõnõ !", mõtli ma, kui näie üten pildipundin vasikist tettüt pilti päälkirjäga "Lehmabeebid".
Ma naksi tuu pääle suurõ helüga süämest naarma.
Üts mudsokas inemine olgi kirotanu, et vanastõ kutsuti noid eläjäid " vasikas".
Kõik tiidse, et hobõsõl sündüsi varss, tsial põrsas, lambal tallõkõnõ ja pinil kutsikas.
Väiku latsõ kotsile üteldi tita, kiräkeeli vast ka beebi.
Olõ pikält "lehmabeebide" pääle mõtõlnu ja märgotanu🤔.Imeski pandnu.
Tõõsõlt puult: uus aig and sõnnolõ uuõ tähendüse ja mis tetä, ku köüdüsse maaeloga om piaaigu läbi raotu ja tiidmise elost tulõva inämbjaolt puutrist.
Mu põlvkund saa kimmäle arvo, ku kõnõldas peedi kõplamisest, haina niitmisest vai rõuku pandmisest, esiki mõsu kolkmisest, aga nüüdse ao koolilatsi jaos omma nuu inne tühä sõna.
"Tuu miä tõi meid siiä, ei vii meid edesi", nii om president Ilves ütelnü.
Aga kohe edesi, mõtlõ tihtsäle ?
Valitsus uut latsõsaamislainõt ( beebibuumi), päälkiri päävälehen lajatas "Puul Eestit maalõ elämä!".
Õnnõ lõugahtusõ ja tühä sõna.
Vallaharotust (analüüsi) om vähä.
Tõtõstõ, ma ei tiiä kohe edesi, aga talupoja tarkus, et midä külvät, tuud lõikat, pidä kimmäle egäl aol paika.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar