Rohtunud aed ja
vändaga kaev, eilne päev,
kas elasin seal
Haiku inspireertud suvetabamusest Pärnumaal
Kunagi paarkümmend aastaka tagasi ku lõunalõ küllä käümä tulli sõbra pääliinlasõ, ollimi noorõmba , võtimi õukat ja pannimi pito, veidü hepoti võro keelega, mängse vahtsõnõ Viie pääle CD. Ja usot vai ei, säält miilde jäänü üts laulusalm, miä jaoperrä miilde tulõ, tuu pääle mõtli ka 2017 aasta Ameerikan, sõs viil es luulõta, viisi ei mäletä aga miis laulsõ nii:
" ameeriklasõ sitt ei haisa
timä ekskrement ei üleültse haisa".
Eelä õdagu tull jälleki miilde, tujo oll sitt, otsõ raamatu üles ja mõtli , kae PULGA JAANI, kiä jo aastit tagasi kirot ja laulsõ :
" su mulk om vajja toppi ärä kinni
las ameeriklasõl jääs vallalõ...
teil kõigil tulõ mulgu toppi kinni
ameeriklaisil jäägu vallalõ...
teid vaia panda kinnimajja
ameerika mi kõigi kodumaa...
Kae perrä "Viie pääle" lk 169.
🤑🤑🤑🤑🤑🤑🤑
Kunagi käve Ameerikan,
sääl kõik oll
big, greit ja hjuudž,( huge)
steit, steik ja kõuk (coca)
hool ja mool ( hall ja mall),
ja hummogust õdaguni
õnnõ smile ( smail)
sääl lahksõva majju pilve
ja uulitsa päälgi magasi "pilve"
põlisameerikläisi maa pääl
"the land of the free..."
Mõni ütsik asi oll sõski ka tillu
tii veeren tühäl maal
narmõndava presendiga
lahvka päält
rosinasilmne indiaaniplika
möi käsitüüd
päiv kõrvõt üllest
tuul puhksõ küle päält
põlisameerikläisi maa pääl
" the land of the free "
Katõ pääle sai nii Sitt lugu,
arvada kats om nüüd ESTAst prii.
Mi eestläse, olõmi küländ " leüge" (leige elik ükskõikne )ja pikä meelega rahvas.Bussiliin, kuul, puut ja pangakontor pandas paiga pääl kinni, veidü vannumi , innekõkõ paiga pääl, aga ei inämb.
Olõ varramba ja viimätsel aol tuu pääle tihtsäle mõtõlnu, esieräliselt köüdüssin lõunaeesti piirkunna kiili tugõmise üleskutsõga.
Umma Pito pidäsi uman keelen mitu tuhat inemist, võro keele moloraamadu pundin om üle 14 000, setodõl om hindä kuningriik, aga paigakiilt om tugõnu alla tuhandõ.
Kimmäle ei kutsu ma üles huupi hindä allkirjä pandma, inne tulõ õks mõtõlda, et mille jaos.
Ei olõ ette teedä kas ja kuimuudu algatus säädüsen vällä nakas nägemä, aga üleskutsmine esihindäst õigõ jo :innekõkõ keele
kaudu saami seon kipõn ilman alalõ hoita hindä juuri ja paiga perändüst.
Egä allkiri lugõ ja näütäs rahva miilsüst ( ku tuud tõtõstõ om) ja et eurodirektiive kõrval om rohkõmb vaia mõtõlda ni kaitsa tuud vähäst, miä paiku pääl alalõ.
Lõpõtusõs. Olõt kuulu August Sabbe meestemõsust ?Ku tiidmine mullõ perälõ jõudsõ, mõtli , et jahmata hindä miist kah mõtsavelle mõsoga, poolõldõ paigapäälne jo.
Päält ostmist sai tenokirä ,kos A.Sabbe tennäs, et kanna timä mõssu ja et ammutagu ma A Sabbe võitlusvaimu ja võidõlgu lõpuni.
Ma sõs võrokeelen 😜 kiroti vasta, et esi ei kanna joht, miis nüüd Sabbedega ja ei olõ kurtnu, suuvsõ näile viil väke ja hääd.
Mõtli sinnapaika kõik jääs, aga 🥳🥳
Oru Andreas kirot vasta " Mõtli , et piä vanaimä kotsile tõlkma minepa, aga kuigimuudu veerse jutu õks kokko. Ikka väega kütame edesi "
Ku ma tuud lugõsi miil läts hääs, kimmäs, olku AI-ga vai kuis, aga kirot ja lugõsi uman keelen.
Hää sõbõr, kiä sa lõpuni lugõsi, är olku "leüge" , egä allkiri lugõ, sabbelikku vaimu meile kõigilõ.
Kotussõ leüät lehe päält:
https://petitsioon.ee/list
Suvi and terütüses käe
häiermäiloga,
suurõ totuga hää nuhkõga
provva pujõngiga
kinkal mõntvuuri süä om täüs,
tummõsilmse õrna iirisegä
korgõst suust ruusõ ja liilijäidegä.
Nurmi pääl häitses armõdu ilosalõ hain
vili luu pääd.
Suvõüüde sumõriku
sammõtinõ helü
hellütäs henge.
Ma olõ !
Suvi annab terekäe
lilleiluga
suure õiega hästi lõhnava
proua pojengiga
kelle mõnikord süda on täis,
tumedasilmse õrna iirisega
kõrgest soost rooside ja liiliatega.
Nurmedel õitseb hirmilusalt hein
vili loob pead.
Suveööde sumeduse
sametine hääl
hellitab hinge.
Mina olen.
Mul om nii viländ
ti umamehepoliitigast
poliitiga tehnoloogiast
ja täütsä ütskõik
miä sa arvat vai lubat,
mi tiiämi rahha ei olõ
täütmine tulõ rahva arvõlt.
Mul om täütsä ütskõik
kinka loodsigun olõt
vai määnest veneht seodvuuri solgutat.
Olõ ei sul määnsitki
põhimõttit,
är ei lähä,
õnnõ ütest parteist
lolli jutuga tõistõ
ja
rahvastki sul ütskõik,
ainum tsiht om
viil inämb võimu.
Tiiät,
mul om viländ
ja ma ei taha
seodvuuri
ei sinno egä ütegi tõist
valli
ja õigõmb olõs ku AI
teid kõiki vällä vahetas.
Periselt veivä vihmasao mu hoobis ilosa latsõpõlvõ mano. Mu agolin on mitmõl noorõl perhel 3 last, kasusõ nigu seene pääle vihma.Sõitva ratastõga, hüppase võrgu pääl ja mõntvuuri kisklõsõ umavahel nigu latsõ õks.
Vihmast saiva kraavi ja lohu vett täüs, mõni lomp andsõ jo tiigi mõõdu vällä. Üts õdak pääle vihma olli naabri kolm last , kats suurõmbat sõsarat ja väiku veli sääl lombin ja kraavin. Poisikõnõ käve hindä verevite seerikitega nigu kurg vii seen, vedäsi jalgu perrä ja kai üle ola takka vette, õks edesi ja tagasi.Sõsara saisõ niisama viin.
Kavvõmbast kai latsi tegemiisi häätahtlikult päält näide imä, timä es käse latsil viist õkva ja nüüd vällä tulla, es sõima, et rõiva saava likõs ja mustas ja vesi tulõ üle seeriku viiri.Timä lask latsil rahumeeli solbõrdada.
Tõõnõ päiv näie, kus tõõsõ perhe umbõs neläaastanõ poisikõnõ hüpäs nigu konn tii perve päält sinna kraavi ja lumpi, vesi kattõ lehte ja üle pää.
Hüpäs ja kiäki es keelä ja latsõl on nii hää miil.Hüpäs är ja läts rattaga sõitma.
Eelä tull agoli kotsalõ vikatkaar ja latsõ hõiksiva "Näe, vikerkaar!".
Mu agoli latsil omma muapritsme näo ja rõivide pääl nink vikatkaar pää kotsal. Nimä ehitäse kuun vanõmbitega hindä elolõ vundamenti, esi tuud prõlla tiidmädä. Tuud om illos kõrvalt kaia ja tunda.
Põimukuu om õks viil suvõkuu, kuiki pehlak om huulõ jo vereväs võõbanu.
Panõmi tähele ja märgimi ilosaid silmäpilkõ....
Õks hääga
Üten tõõsõn riigin ja liinan küle päält kai ello, tõistsugumist ku Maarjamaal.
Perhe tulõva süümä, naasõ puudõrdadu ja uhkõlõ "üles lüüdü", väiku latsõ ku lillitotu, kedä ütstõõsõ võiki nuhutadas ja kõik ütstõist mitu kõrda musotasõ.
Iäkas naanõ ratastoolin, nii 85-90, kedä söögilauda sõidutadas, poig ja minni tedä ku kuningannat sõs teenindäse.
Nimä kõvva ei kõnõla, söövä ja paistus ütstõõsõst huulva.
Tuud kinä oll kõrvalt kaia.Mõtli, kas tõtõstõ nii häste läbi saava, ei olõ kasunu lahku ?🤔
Maarjamaal,
kas olõmi kasunu lahku-
vanõmba latsõ,
naanõ ja miis,
rahvas ni riik ?
Huigumi (hüüame) ütstõist
unõn ja undsõn (unes ja udus)
päävävalgusõn jutto ei alusta,
ütstõist ei sekä.
Päivi viisi tüütämi,
luumi parembat ello,
aga ütstõõsõga kõnõlda,
olõ ei millestki.
Naat naerab peenral
umbrohi ja naised ei
hävi nii lihtsalt
✍️✍️✍️✍️✍️✍️✍️
Vihm nutab kõigi
eest Jaanipäev jällegi
külm ja vesine
✍️✍️✍️✍️✍️
Haikuda saab kaemata tervisele ja ilmale, õieilu õnneks jagub ja Jaanipäeva pole veel kah reformima hakatud 😘
(Selline haiku siis naiselt)
Mai toob kuusele
kasvu raskused hapud
pehmed maitsekad
✍️✍️✍️✍️✍️✍️✍️
hapu mekk suus meelde tõi haiku, ei muud
Roitsõmi tühän külän
vannun majjun
muro pääl kõtuni nõgõssõ
kõrvõti
peräni aknõ all kasvi roosi puhma
naadi seen sitikapuhmistu
tiigi veeren suurõ hõpõpajju
kõllatsõ häiermä häste hõngassi
roitsõmi majjun
koppõ haisun
ussõ krambin ja peräni
katski aknõ olli pessetü
hiiresitt tühän sahvrin
põrmandu pääl hainust asõmõ
otsõmi varandust
hirmus
põnnõv oll
kotun mi tuust es kõnõlõ
arro lats es saa, et
häädünü oll
elo
nii mõtsaküla talukotussõ .
No kõik tarõ asõmõ
maatasa nurmõs künnetü
aga mõntvuuri mutso üles leüd
hõpõpajju esierälidse hõngu.
Pluum ja tuum
ubinapuu häiermäilon
ütekõrraga
satas häitsmelummõ,
võiuhaina nurmõ tuul
keerutas puie ja puhmi vaihõl
ütekõrraga
siimne undsõn hõlosõ
plesspää jäänu peräle,
kuusõpuul värski
hapnakõsõ kasu,
tsirelipuhman hinnäst käkk õnn.
Õks õnnõ jo otsit
või õnnõs minnä
vai ei
ja leütü om
mõrksa ja vastaline
nigu tsireli tott hamba all.
Plesspää õnn om pallas olla.
✍️✍️✍️✍️✍️✍️✍️🤝
mõrksa ja vastaline/ mõrkjas ja tõrges
pluum/ ploom
Tuum/ toom
häiermäilon / õiteilus
undsõn hõlosõ / uduna hõljuvad
plesspää/ kiilaspea
hapnõkõsõ kasu/ hapukad kasvu
pallas / paljas
Küla veeren oll väiku matal puust maja, keväde häitsi maja iin tsireli. Majja sisse astõn lei edimält nõnna värski trükütüü hõng. Korgõ leti takan olli häätahtlise
naasõ Koidu ja Veera. Näide tüü tundusi väiga tähtsä ollõv, nimä tembeldi ja
jagasi kirju ja pakkõ. Egä äripäiv tuudi posti, aolehti ja -kirju. Postkontoril
oll külan esimuudu kotus.
Ku häste trehväs sai säält hindäle telli aokirju; Tähekest ja Pioneeri , Nuurust ja
Nõukogudõ Naist, Eesti Loodust ja
Sotsialistlikku Põllumajandust, Siluetist oll puudus, Tarto aolehte Edasit es
saa priilt telli ( tutvusiga ), rajooni
aoleht käve muidoki egäl perhel. Näpuotsaga panti aokirändüst vällämüüki, postiljon vedäsi saadõtise lakja. Kinkal hindäl es olõ tellimise õnnõ, lainas
lugõmises sõbra vai naabri käest. Jõuluss
ja naisipääväs saadõti kümnit kaartõ.Imä uutsõ latsi käest suurõst liinast kirju, esieräliste
oodõti teedüssit poja
käest vinne kroonust, näio nuurmehe käest ja vastapiten. Kirä saamine
oll sündmüs , mõni kiri pandsõ süäme kipõlt lüümä.
Säält samast sai telli kaugõkõnõ
sugulasõlõ vai tutvalõ , telefon oll algupoolõ mõnõn ütsikun perhen. Kaugõkõnõt tull tõnõkõrd kavva uuta, inne ku sait erälde
kabiini minnä, kohe kõnõ sõs traadi otsa anti, ragisi kõvastõ. Kaugõkõnõ es olõ otav. Ao perrä sai kaugõkõnõ
kaugõlavva kaudu kotust telli , ku telefon oll.
Kipõstõ sai
sõnnomi saata telegrammiga ( vana ao e-kiri sõs) . Viimätsega anti kippa teedä, ku kiäki oll är koolu, vai teedüst, kuna ja määndse bussiga liinalatsõ
vanaimä mano saadõtas, juubelis saadõti kah, sõs tiidset, et sünnüpäävä lats saa õigõl pääväl hää suuvi kätte. Telegramm tuudi ussõ taadõ ja
anti allkirä vasta üle. Telegraaf trükse ja sääl oll alasi naljaliisi viku kah.
Kõik tuu oll
väiga ammu vai olõki es, kost puult kaia.
Inämbjagu külä postimajju on kinni pantu, ei olõ tullus pitä ja sääl kon
nimä viil alalõ, olõ ei trükütüü hõngu. Pleiätsiga inemise inämb kirotada ei
mõista. Egä tõõnõ, kinkal ma pallõ kontrahti ala hindä nime ja allkirä kirotada ütles edimält, ma ei mõista, olõ ei nii ammu kirotanu.
Säälmaal sõs.
Terve päiv kupat jämmet vihma,
savvusann Võromaal aastast 1936,
väiku ruum, suur keres,
kats vihta ja hulga kaltsuvaipu,
Elvis hindähe naardõn
meid kaie nukast päält,
pikält arotimi hindä ( ja asjo)
käkitüid ja käkmäta viku,
või ku pallo näid,
aga olõmine oll sõski hää .
ma avan silmad, et
valedega kaeda tõtt ja
valjult kõnelda õigust- vaid tõtt.
Silmad avali
valed kui kärbsed meesaiale
kleepuvad mu rõivastele ja huultele,
valede vormiks on pakutud tõde,
kaen , aga ära ei tunne,
ilm mu tõelise mina, paneb proovile .
☀️☀️☀️☀️☀️☀️☀️☀️☀️
Ooda viil kipõn
ma valla tii silmä,
võlskusõga kae tõtõ,
ja kõva helügä kõnõlõ
õigust- puhast tõtõ.
Silmä peräni
võlskus nigu kärbläse mii saia pääle
jäässe mu rõivide külge ja huulilõ,
võlskusõ vormiss om pakutu tõtõ,
kae, aga är ei tunnõ
ilm pand proovilõ mu tõtõhusõ.
Ei mäledä su pehmekest põskõ ja rinda
ei üttegi unõlaulu
( kas näid ülepää oll )
külh suhvlin punti lokirullõ,
piiglilavva pääl
vänge haisuga nuhkõvett
ja kapi all kuntsaga tsimmikängi
midä salahuisi proovitus sai.
Mi ütstõist es üsätä
vast harvuisi hoitsõmi tõõnõtõsõ käest
hellüs es täüdä mi päivi
süämest mi juttu es aa.
Imä lihtäle imä oll
kiä latsihaiguisi ja haluga
kalmassaõli ja koirohoga
vitsa huupõga
vastamiilt suuvõga
kiildõ ja käskõga
huulmisega ja hoolõga
elo paklasõ kablaga
igäveses köüdetü kokko ,
timäst sündünü latsõga
ütenkuu hoitma ello-
tuud ainukõst…..
Nuhkevesi, - lõhnaõli
Tsimmikäng- peoking
paklanõ kabõl- jäme takune köis
Tuuli käen lapõrdadõn siiä ja sinnä
kuntsa ei putu maad,
elo om mooduline,
aga kiäki ast kõik aig kundsa.
Kuimuudu ala ajada juuri,
ku kodo om suurõn liinan korgõ kõrra pääl,
päivi viisi kippat lihvtist bussi
ja massinaga
värskis luhtitatu ruumi, (tarrõ)
kuvvildõ (kuidas)
ku nõnna ei tulõ aastaao häiermä nuhet
ja käsi ei putu villäpäie pehmet.
Tiidmist ei tulõ,
ku põlismõtsa kahhin ei vaibõnda
miili ( ei rahusta meeli )
ja kiäki ei kõnõlõ vanaimmi kiili.
Rassõ om korgõst juurnõda
esämaa pindremulda,
ku üllest ja välläst pakutas õnnõ
läüklevät kassikulda.
Mõni kundõ om minno üsätänü ( kallistanu ),
ei olõ
vasta ollu,
vaivalt tuu hää viie mano käü ? ( kas kuulub hea tooni juurde )
Uus aig nõud tõistsugumadsi inemiisi,
kiä otsa ei kae ja sõrmõotsaga kedägi putu ei .
Tõistsugumanõ
raha ei teeni,
kõplas
fondist ja lavva päält , ( platvormilt )
kõiki pääle pahanõs ( solvus ),
õkva ku pini
hindä handa
umma
ainulist õigust ots,
kõva
helüga nõud „ kurat, tettägu tüüd „
nimeldä
võrgun kirotas arvamisi .
Tiä
mõnõ lõikusõ - pritsiga, nuur igävest
rinna ei ripnõ ja
tillu hargile
iho ilman ei käbärdü.
Ei
tiiä, kas
timä mõntvuuri
häätahtlidselt kedägi üsätäs,
hoolõs võtt ja vastust kand.
Timä mullõ nii võõras
om ….
Puhatalt vällä mõtõdu Eestimaa tiide pääl sõitõn (kihotadõn, ku märk ütles 110, sõs kõik sõitva iks 130 😏)
Mutikite riigin nigu inemiisigi uman om säädüse olõman, muu seen ka lindamise kiirusõ ja kõrra kotsile.Olõ ei nii, et lindat nii kipõlt nigu esi tahat, Jummal esi kõik paika pandnu.
Hummogu ku päiv valgõss lätt, naadas lindamisega pääle.
Teedäki, mutikite elo lühükene, aigu vähä ja saa ei muulõ ilmalõ jalgu jäiä.
Nigu päiv nõsõsi, pandsõgi kärbläse ja kiholasõ kipõstõ ajama, parmu kõva helügä perrä. Näide perra kõik tõõsõ: mehitse ja kimalasõ, sitasitika ja tsibiläse ( liblikas). Õks ütstõõsõ võiki ja ütstõõsõst müüdä.
Sitasitik tahtsõ parmust ette saia, aga parm tuuga es lepü, leie tsiiva rohkõmb lakja ja kõvastõ hellü teten võtsõ kiiruse üles kõiki tõisi hanna taadõ jätten. Kiholasõ uma piinü kihägä pinisi kõvva ja punsõva kõgõst väest vasta tuult, saa ei pehmo olla, tõisist maha jäiä.
Ilosite verevide tsiibuga käokiräs ( lepatriinu) võtsõ tõisi takast huugu ja linnas nigu rakett kõigist
müüdä näüdäten piinükest handa.
Sitasitiku süä läts täüs, ku maipõrnik hillä tassa põristõn hindä läükvä kuuõga tii pääle ette jäie. Vandsõ hindä ette, et ku linnada ei mõista vai ei jõuvva, mine tuhni mullan.
Tsibiläne (liblikas), va illos heng, olõs tahtnu mõnõ häiermä pääl puhada ja hõngu haarda, aga saa ei tõisist viletsämb olla, lehvit kõgõst väest hindä ilusit tsiibu ja püünse ria pääle jäiä.
Jah, tuu tormamise pääle pandsõ nii mõnigi vastatulõjaga pääd piten kokko, tõõnõ linnas vasta puud, mõnõl saiõ müüdä tormatõn tsiib vika. Tõõsõ paaruti kaemada kõgõlõ edesi, õhk mutikist pümme ja paks.
Ku tsibiläne lõpus säält parvõst vällä päsesi, otsõ timä häiermä totu, värisi veidü ja oll ütlemädä õnnõlik, et seodvuuri eloga päsnü. Sääl veidü lõõtsutanu näkse tõisigi hindä kõrval, kiä paiga leüdnü , aga viil aruda lindamise auru all.
Parm oll hirmsast müüdä kihotamisest vihanõ ja väsünü, tahtsõ edimest ettejäänüt nõglata ja kiholanõ pidi kipõst uuõ nokatäüe verd saama.
Jummal kaiõ tuud päält ja ohas hindäette "No kohe kipõt, aigu om , jõua ei teid kõiki ütekõrraga vasta võtta"
Tassakõistõ
elo pudõnõs tsäbenis
lagonõs kuust
õkva ku maha sadanu kuionu leht,
närvetänü häiermä tott,
tuul näid linnutas, puhk
üten haard
ja tühäs jäässe peo ( pihk, pihud )
Rõõm tõdeda, et kiiksuga minimalism, mu uneootel või varahommikul ha- ha haigutatud haikud elavad teie kodudes oma elu✍️😘
Koore all kõike
hirm, haavad, süda ja hing
pealispind petab
Vällän oll' pümme ja lämmi, taivast tull' rassõt vihma, kuulda oll', kiäki klopsõ kõvva ussõ pääle, viinakuu viimäne päiv.
Ussõ tei vallalõ, 5 musta, pikkusõga silmini, nuurt, küssevä kõvva ja ütest suust " Pomm vai komm ?", mitte midägi muud.
Vihm sattõ näile pääle, tähele panni ütel poiskõsõl vihmapissar kõrras helgät ja saisat silmäkarva pääl, inne ku maha sattõ... Kotisuu vallalõ, uutsõva, olku olla.
Ameeriga kaiõ mullõ otsa, tundsõ hinnäst kehväste .
Ütli, kompvekke olõ ei, kingiti sokulaat, tõi, a tõtõstõ, andmisest es olõ rõõmu. Kõnõlõma nakasi võro keeli. Anni teedä, et ku ma nuur olli, sandin kävemi: laulimi, näütlimi, suhtlimi, niisama es anta midägi.
Noorõ pümmen kaiõ minno ku kivistüst, veidü ulli, kiä saisõ ussõ pääl.
Ma tundsõ hinnäst halvastõ, pümmensaisja taaroti jala päält jalalõ, es tiiä kohe käkki silmi.
Sõs ütel üts latskõnõ "Ilusat päeva", vällän oll' kottpümme, sattõ vihma ja päiv oll' magama lännü.
Käändse ussõ lukku, tarõn oll' Vana Võromaa, vällän Ameeriga.
Arvada, mu tundmine , kõrda lätt õnnõ mullõ hindäle...
Kuis ma vaimusüüki möie ?
Lehekuun om Varstun, kost ma peri olõ, laata peetü, seodvuuri sõs puulpäävä.
Päiv inne laata tull mõtõ, et mis olõs, ku lähäs ja püüäs sääl müüvä hindä võrokiilset "Taivast ja tuuõst ".Riide sai kaubalõ üte sõbraga, kiä lubasi mullõ hindä mano lavva ja puul meetrit. Opas viil, et panõ lämmäle rõivile.(Suur teno tääle)
Puulpäävä hummok oll tõtõstõ külm.Talvõtsuklõja vammus sälän ja kohvri raamatitega üten, olli rivi pääl.
Kõrval müüdi lihha ja leibä, vastan tsukruvatti.
Rahvas nakas ütse aigu liikma, raamatite poolõ meetri pääle kae es suurt kiäki.
Aga laat om kõnõlamise kotus ja sääl tulõ nigu kikas kirgi. Nakasi sõs kirgmä- ku ma sinnä joba sundusõta tullu olli.
Laada jutumiis oll Lepä Margus ( tiiät , tuu kiä Kiirt om mängnü, ), kirgse tääleki julgõlt, et luulõraamat saia om, uma külä imemise kirotet viil. Timä jo esi ka sääl "Suvõ " kinun asjat laada pääl Teele ja kikkaga. Varstun ta mu meelest ilot niisama, aga veidü õks poonjat kah.
Ausalt tulõ üteldä, et võõrid mehi oll võrokiilse luulõraamaduga rassõ püündä, nimä ostsõva õks suitsu- lihha,-vorsti ja - angõrjat. Leeväpätsi , 7 eurot tükk, põlgsõ mõni kallis, aga mitte kõik. Kilu (1 kg) suitsulihha ja luulõraamat olli inämb vähämb üte hinnaga.Lihast saat kõtu täüs, aga miä sa luulõst saat ?
Päävä edeneden võtsõ laat vunki mano ja kirgmine tõi leti mano vannu tutvit ja tõisigi laadalisi. Näütüses
trehväsi üte uma oppajaga ja naabri Tiiuga, kedä üle 40 aasta nännü es olõ. Usut vai ei, aga üten võetu võrokiilse raamadu, leüdsevä päävä pääle uue kodo ( muidoki es olõ näid tiiä ei ku paljo )
Laadalõ tull käümä ka alasi lustiline ja väke täüs Laubõ Kadri, kiä om prõlla võro keele iistkõnõlõja. Kadri ostsõ raamadu, imäle kikka ja kirgse päält tuu Tik-Tokin, õks uman keelen🐓🐓🐓 🐓🐓
Ja viimätse raamatu ostsõ üts noorõpuulne miis, kiä ütel olõvat laadakõrraldaja ja Varstu laat timä edimene. Tuu raamat läts sõs noorõlõ mehele.😜
Peris põnnõv om vaihõpääl elon mõni jänesehaak tetä ja hinnäst hoobis tõistmuudu proovilõ panda.
Paigalsaismine, seltsimehe, om egäs- tahes tagasiminek , vai kuis tuu ütelüs ollgi ?
Kaartõtsilga päävä käen helkvä
õkva ku Bohemia kristal
laskva perämist talvõikku-
tsilk-tsolk, tsilk-tsolk,
paistus nii kipõ näil
laulda esierälist är' mineki
viimäst viisi
Kildakõisis purus satas talv...
🌬️💧🌬️💧🌬️💧
kaartõtsilk- jääpurikas
Kildakõisis - kildudeks
Istsõ kaardõ all ja kullõlsi tuud viisi millest sai tunnõ ja värss 🥳
Mõtlõ õks, miä om pääasi.
Aastid tagasi ku nakassi vanaimä majja , mis oll otsast otsani tavaari täüs , tühäs tegemä,küsse tädi muuseän kurjastõ, et kohe ma nuu vanaimä püksülõikõ panni. ( No kohe, ma paluti nuu är🫣). Tõõnõ tahtsõ vanna vedrudõga raudsängü. Esä , päält ütsekümne, kaes häädüsegä garaažin sinnä tallõlõ pantut: mine tiiä kuna viil vaia tulõ.
Põlvkund ja paar inne minno, oll inemiisil vähä asju ja kõik tull rassõlt kätte. Vellil oll katõ pääle üts paar juuniga pükse. Üts saapapaar tiinse mitut last, rõivit paigati ja tetti ümbre. Asju oll vähä ja noid pidi hoitma.
Mu põlvkunnal oll rohkõmb asju.Poodin midägi es olõ, a sainakapi olli veerest veereni asju täüs:rõiva palknit, annomit ja eski raamatit. Esiasi, ku palju viimätsit loeti.
Kalli raha iist kauplimi siit säält vällä vällämaa asjugi: püksüperse piltegä kilekottõ, 3 ja 5 ruublit tükk, eski kuluva saimi lõpus kätte- Montana inämbjaolt.
Ja ütsaig kummardiva kõik kuldsite niitegä gaasirätte.Gaasiräti, nii näid kutsuti, olli verevä, kõllatse vai sinitse. Noist teksevä imä tütarlatsile pähä uhkõ totu vai köütsevä lokirullõ ja soengu pääle.
Kirsis koogi pääl, prõlla rassõ ette kujotada, oll klaasi takan kostki vällämaalt saadu postkaart, miä liigutadõn muutsõ pilti.
Egäl ütel es olõ ja kiä saiõ, oll uhkõ😉.
Nüüdsel aol om asju nii palju,
et mahu ei är', kõik möövä vahet pidämätä poodin ja võrgun.
Otsast veetäs vannu hilpõ ja massinit iist är Mustalõ mandrilõ. Hindä tarõ piat uusi asju jaos puhas olõma.
Miä sõs tuu pääasi om, mõtlõ, ku vaota võrgun
tülgähtüsegä kinni aolehest ette visanu pähämäärmise, ma tahas õnnõ uudissit lukõ...🫡
Hummõn sõs 8.märts , naisipäiv, innevanastõ punanõ pühä, saadõti kaartõ, kingiti häiermid ja peeti pito.
Keskkuuli viimätsen klassin olli jorsi kõigilõ naissuust olõvuisilõ sebinü verevä tulbi ja ohku raamadu päälkirjäga " Noorele emale "😅. Esihindäst arvo saia pidivä kõik tütriku ütskõrd imäs saama ja inämbjaolt nii jo lätski.
Kotun oll' kõigil joba riiulin B.Spock"Teie laps".
Tuu raamat, kuis periselt imäss saamine käü, oll muidoki letialonõ kaup ja kotun tuud esialgu riiuli pääle es panda.Mii koton oll' põnnõv raamat " Avameelselt abielust" ütsaig mõsokappi käkitü, aga pubõkas (haraline ) oll' teräne tegeläne, timä tiidse rohkõmb ku vanõmba arvsi.
Tõtõstõ ütelden, sai tuud tarka raamatut nii ütsindä ku mõnõ sõbrannõga huviga loetus, kehä imelik ja nägo verrev🤣.
Ütskõrd ( olli jo küländ vana) loi ma ull' lats ütel sünnüpääväl tädi märgüsraamadust kõvva ette elotarkusõ: "Kuupuhastus om nigu palk, terve kuu oodat ja 5 pääväga om läbi ". Oh sa pühä püss, ma sai säälsaman tädi käest säändse päästoppusõ: kas mul ei ollõv arvo pään ja üldseki häpü ja nii edesi... Häpü om tuust tundmisest siiäni -meelen, aga miä ma võlssi teie 🤔 arvo es saa.
Kujotat ette määne aig oll ja ku täämbä küstä nuuri käest, mis tuu kuupuhastus om, sõs na vast arvasõ, et kosmosõn mõstas kuud puhtas.
No vot, (sex) , Always, Libresse, Naturella, normal ja super, egän suurõn söögipoodin. Kiä teist ei tunnõ nüüd hinnäst peräst seod juttu kehväste, ilosat naisipäivä- ex.🥰
Ku sullõ saatus
kink elovii piikri
ette ei tiiä , mis maiguga.
Veitseviisi mekit,
sõõmu kaupa rüüpät,
märke loet ja märgotat:
õnnõl om taivaviir iin
ja silmä viil,
koonis elo.
Sõda
katõ aastaga eletüs saa kuus
vihkamine
sugupõlv- paar
võidumehi ei olõ
haava ja veri
ega päiv lein
matõtas sõpru ni ligimädsi
lõpnu looma , kuulnu noorõ
kodolda ilmsüütä rahvas
tühetümäs pommitadu
külä ja liina
kurbus sõamehe silmin
automaat rõnna pääl
lõppu ei paistu
aga timä õks sais
julgõlõ esämaa iist...
Lüütsepä Kuutsi
mitu suitsu,
Punsa ja Pähni
mitu lehmä ja lammast,
Paganamaa
mitu kassi ja pinni,
Liguri Luutsniku
mitu vanna ja last ?
Aig tõtõstõ tõõsõs tennü mi luu,
aojõgi toonu vahtsõ
digiao
nüüd puutri üsän
raha iist ja talgu kõrran piäss
rohokammarõ tasõmõl
UNISTAMA
suurõlidselt ja häste
ilmanõutraalsõlt (kliimaneutraalselt)
elorikkusõst
kos inemine om osa luudusõst
Ilda aigu ku Ulvi jagasi kõllast kürvitsät , ( aitehh ) arotimi kuimuudu mi kiäki kürvitsest supi keedämi.Egäl naasõl oll uma söögioppus.
Täämbä hummogu sai päästoppusõ võro keelen kirotamise kotsäle. Kiäki xxx ansdõ Vana-Võromaa pildipundin vasta pääd (kiräkeeli), et ku taha võro keelen kirotada, olku tuun terve jutt ja mu kirotamine ei näüta võro keele mõistmist ja miilsüst.Ütesõnaga keedi kokko jama, miä ei ollõv liha ei kala.
Ku olli "Taivast ja tuulõst " valmis küdsänü, ütel üts ja tõõnõ, et umal aol üteldi koton, är' kõnõlgu, "räägi."
Mu koton nii es üldä, ku vaia kõnõli kiräkeeli ja inämbjaolt võrokeeli. Võro kiil om mu imäkiil. Hindä arust kõnõlõ ma peris häste, no vähämbält kolmõ pääle. Kirotamisega om rassõmb, aga ma püüvvä. Kolmõmehe om kõik aig maa suul ollu, võro keele doktorit om väiga vähä. Kuis mi ütskõik määnest kiilt kõgõ parembide opimi- õks kõnõldõn ja kirotadõn- harotadõn. ( Võro keelen om üts raadiosaadõ 10 minutit pikk ja väiku aoleht ).
Ma ei kõnõlõ ja kirota hepotamise peräst, palju lihtsämb olõs kiräkeeli, a innekõkõ tuu peräst, et niimuudu ma olõgi võrokõnõ ja nuu kiä püündva arvo saia omma periselt Võromaa sõbra.
Mul om tõtõstõ hää miil, et inämb om inemiisi ( sääl pundin kah ) kiä püündvä arvo saia, kõnõlda ja kirotada, mis sõs, et mõnikõrd lätt võlssi.
Viil supi kiitmisest.
Õks tulõ ette tarku, kiä ütlese vanalõ pernaasõlõ, et timä ei mõistagi suppi kiitä, esi lihaleeme kiitmisest midägi tiidmädä. Supp tetäst kuubikist😏.
Alasi om vanal pernaasõl kõgõ rohkõmb abi noist kiä hindä retsepte ni nõvvoandid jagava ja esi iist võtva. Sõs om mõnõl ütsikul doktoril kah midä uuri.
Periselt võrokõnõ, hääga ja väega
( Pelmeeni om esi tettü, Inara käest opõsimi ☺️)
Tüünätäl läbi, aig hõngu haarda, egäsugutsit ettevõtmisi kohe kutsutas ja midä pakutas : tiatrit
ja kinnu, muusigat ja kunsti, pito ja poonjatamist sainast sainani.
ENSV aigu, nuurusõn, suurt midägi es olõ. Nellä aasta takast laulu - ja tantsupido. Paar kõrda nädalin näüdäti külän kinnu ja jaoperrä oll Mõnistõ vai Tsooru rahvamajan mõni kontsõrt vai tiätritükk. Esinemän käve Orumõts ja ansambli "Laine", Lääts, Kuslap ja Loop. Saal oll täüs kõvvu pinke, ettepoolõ saiva pileti osta ülemusõ : direktori , partorgi ja juhataja, ruum alasi ku midägi pakuti pilgõni rahvast täüs ja kõik olli rahul.
Kinun käümine oll otav: akõn, mille kaudu sai kaia üle kinnitse riigipiiri.Ku kinun veidü musotamist näüdäti vai paarikõnõ ütenkuun teki ala läts, es lubata ala 16 aastatsid üle läve.🤣. Saksa DV, India, sõpru prantslaisi kinu ( Dean Reed, Louis de Funes,Depardieu, Delon, Goiko Mitic) tõi rahva alasi kinnu.
Istsõt sääl kallõ pikä pingi pääl, ahmsõt veidü vällämaa ello, mõnikõrd naarit, tõõnõkõrd poetit pisara. Kinumehe Voomõtsa Volli ja Kokõ Heinu sõitsõva aastit küläst küllä filmikarbi autun, tettü ja tõistmuudu mehe.
Mõistaki es rohkõmb tahta.
Aga mu külän elli ka riigi edimene punkar Noolõ Riho, andõga inemine. Timäl oll joba sügäväl nõukaaol uhkõ vällämaa helütsõõri kogo. Määndse valemiga tiä kogo hinele hangõld, om mul tiidmädä, aga vastaütlemine, haaknõgla ja lillas värvidü hjuussõ jõudsõ Riho kaudu mi küllä küländ varra.
Üts üü kävemi klassisõsara Tiinaga Riho puul plaatõ kullõman, timä muudku kõnõl ja veerüt plaatõ : Sex Pistolsit, Led Zeppelini, Alice Cooperit ja muud rassõt kraami. Mul oll hummogus põis põlvini , uni silmä- nukan ja punkarit meist es saa.
Nüüdsel aol jah saat kultuursõlt aigu viitä hummogust ilda üüni ku tahtmist , rahha, viismist ja aigu om.
Mis muud , ku pallo tervüsi ja ilosaid läbielämiisi, kultuuri vai lihtsäle värskit õhku.
Avvustõt jõulumiis !
Riik ja rahvas tennäse sinno
pikäaolidse teküsä tüü ,
nuurrahvalõ oppusõ andmise
ja kingitüste rõõmu jaotamise iist,
pannus ütiskonda om ollu väärtüsline,
ausa tüümehe kõlvoline.
Aig om kipõstõ edesi lännü-
nõud vahtsõ mooduga
elämist ja küündmist,
kokko hoitmist.
Kuunkõlan üllen tuudu ja riigi arõngukavaga
annami teedä, et
olõt päävä päält vallalõ tettü.
Kontori võtmõ jätä postkasti,
välläteenitü tasamassu ( hüvitis)
ütest sambast,
ku rahha om ,
saat kätte päält kuulmist (peale surma)
Jõulumehe uus ammõtinimi om AI,
olõ ei kohegi vaia minnä ja sõita,
juttu timäga kõnõldas võrgun,
kingitüse kätte saat
poodi mant
e-kiräga saadõtu koodiga.
Tundma ei piä midägi,
rahvas ette õnnõline,
teenüs nii otav ja käeperäline.
( Täütsä eloline jo)
Mu riik om Ülemiste järve ja mere vaihõl-
pääliinan,
mu riik om Tuumpääl ja
Stenbocki majan,
mu riik om ministeeriümiden ja ammõtasotustõn,
mu riik om parteikontoride
tsõõriklavvan
otsalda kõnõlõva turgu uurnu
elopõlidsõ poliidigu
poliitilidsõn tahtmisen.
Mu riik om must nii kavvõn,
buss siit pääliina ei vii,
orants Põrknas tsuhkatas kats kõrda pääväl,
populisti alasi kaartõ segäse kaardilavvan,
olõ ei ütist miilt ei kiilt.
Mu riik om must nii kavvõn !
Sõski tiä om viil:
regilaulõn ja
Hõpõvalgõn,
rahva meelen ja keelen,
esihindä pesäpuun.
Mu riik om prii !