Ha-ha haiku

                  Mustrimeister koob         

                     neli  aastaaega retk   

                            kalligraafia

Kuu jälki täütsä täüs ( Tsükliveli)

 

Kuu jälki täütsä täüs,

pikutas laisõlda pilvesohvan,

flirt pilvi ja taivatähtiga,

tähtsüstki täüs.

Paari nädäläga saa tuu vanas,

sõs luvvas uus ja nuur,

mõnikõrd kalk, sõs pehme,

kasus ja kahanõs,

 valgõkõsõ kuuvarotusõga

tõnõkõrd hiidütäs.

 

Kae õhetavat kuud –

pääd segi ajavat tsõõrikut!

Vannul rahvil aastatuhandit tiidmist –

kuu perrä eletüt elämist:

pehme kuuga mõsõ mõssu

haina kidsu vanaga,

tsõõrik kuu lupa vihma,

talvõl tuisku tege.

 

Ilma kuulutas pilt satelliidi päält,

naar mu üle egä nuur

ja guugõldas tuu pääle telost,

kost saia prii linnugipilet.

Kuu pääle?

Ei, kimmäle Marsilõ.

 

Haldusmenetlus 277689

 

saadan kirja-

saan automaatvastuse

loen päevi ja  meili

ootan päevi-

loodan saada  meili,

märkamatult möödunud kuu,

võtan ja helistan

palun vastata

saan vastuse-

vastame esimesel  võimalusel ju

märkamatult  möödunud kaks kuud,

võtan ja helistan

uurin millal võimalus tulla võib,

saan vastuse

vastavalt heale  haldustavale

esimesel võimalusel ju,

mul üle  ei jää muud

helistan, luban kaevata,

tulemus, haldusmenetlus

alustas menetlust,

kes teab veel mitu kuud 

 

Hallaüü kuu ja külmä käsitüü / tõlkega allpool , see hõbehall kihar oli paar nädalat luulesilma ees

 

Hallaüü, kuu ja külmä käsitüü,

pruum saa härmävalgõs,

muro külmä hõlmavõtmisõst kalõs,

mulla palgile laotõt valgõ rätt:

aastast saanu tätä.

Tuulõ käen vilbõlõs ütsik hall tsäro,

vanamiis ohkas: „Kae, kos om elo!“

Rõskus tuu jakuhalu,

läüt pliidi ala tulõ,

märgotõn mõttit –

ku ülepää midägi pähä tulõs.

 

---

 

 🍁🍁🍂🍂🍁🍁🍂🍂

 Hallaöö- kuu ja külma käsitöö,

pruun saab härmavalgeks

külma kallistusest muru kargeks

mulla palgeil valge rätt,

aastast saanud vanaätt,

tuule käes lehvib  üksik hall  lokk,

vanamees  ohkab- vaat kus elu-

rõskus toob liigesevalu,

läidab pliidi all tule

mõeldes mõtteid,

kui midagi üldse pähe tuleb.  

 

Hoiami esäsid

 

Helistä esäle, küsü, kuis lätt.

Inämbjaolt ütles, et häste,

eski sõs, ku puu otsast maha sattõ.

Timä ei hädäldä,virise,

umanõ eesti mehele.

 

Esädel vähä om välist läüget,

koonõrdasõ nä sõnnoga,

hulga sisemist uhkust,

vahel är käkit hingehallu,

sõs küländ latsist näil.

Esädüsest elon aastide perrä arvo sai.

 

Mu esäl omma kimmä ja lämmä tüümehekäe,

kaugõ ao perrä meelen om,

tõrvanu suuski, paiganu saapit,

remontnu ja ruuli käändnü.

Mu esäl omma kerge tantsujala, hää nalja suun,

kaugõ ao perrä meelen om,

pido pääl keerotimi valssi,

uhkõ oll tandsutsõõr.

Mu esä pand´ müüdä mõtsa ku põdrapull,

ma marjal, seenel üten timäga.

Tammsaarõ Andrese muudu luutsõ tä:

tiit tüüd, tulõ arm kah.

 

Mu mehel omma kimmä ja lämmä käe,

naljasuun, nutik pää,

tüügä ei arva tä – armo saat.

 

Mu pojal omma kimmä ja lämmä käe,

vanaesäde, esä geeni, nutik pää,

Tammsaarõ Andrese muudu ei elä tä.

 

Tennä, kokko panõ käe,

mul esä, väikeste vikuga, hää,

mu latsil esä, kats krantsi vannaessä,

peris rikkus, midä raha iist osta ei saa.

Hoiami esäsid!

 

 

Varblasõprovva sügüse märgotus

 

Varblasõprovva  viirpuuhekin

om ku pääta-viivõtu rutiinitä

väikun provva varblasõ pään

om kõiksugutsit hullõ mõttit:

vesi külm  ja kavvõn

ilm  enämbjaolt pümme.

Kaemada kõgõlõ  hää miil,

ku kiäki utsitas ja nellä ratta pääl

paar kõrda nädälin

Partsi vai Palokalõ

kähkokalõ rututäs,

kananahaga  kehhä

sõs külmä viigä hiidötäs,

surr-surr- elmämi viil-

vidiit- retriit-

peräst kehä kudrutas.

Päiv päävä perrä -60 aastat kuun ello ( Imä esä 60 aastat abiello )

 

Kuuskümmend aastat abiello,

ku paljo rõõmõ- ku paljo vallu,

päiv päävä perrä

õdagu magama hommogu üles,

päiv päävä perrä

väiku palgaga riigitüü ,

päiv päävä perrä

eläjä laudan  süütä,

päiv päävä perrä

latsõ kasida- kuuli  saata,

päiv päävä perrä

häpe kaivada -  tüütä , tüütä

päiv päävä perrä

 olõ es aigu otsi

elämise hellet  mõtõt , ( kõlav mõte )

päiv päävä perrä

ette tull’ tülütsemist-  lepmist,

üttenkuun pido pidämist, parõmba süümist ,

päiv päävä perrä-

„Avamiilselt abielust“  suunas

teki all pruuvma  mõnt uuõmbat võtõt

päiv päävä perrä-

ütsainus  alt leti ostõtu raamad

latsõ  kasvadamist opas

päiv päävä perrä-

päiv päävä perrä- 

hään ja halvan ütenkuun eleti

elo esi  oppaja-

kuuskümmend aastat  abiello ,

paljo elon  rõõmu ollu, ku  paljo vallu,

kuunkõla vai kakofoonia,

kiä mälehtädäs - meelen kuis …….   

 

Ha ha haiku

 

                                                kibuvits tuules

                                           kusagil juured meeltes

                                                lootused  suured

Skorpion kõrval om

Kotun mu kõrval Skorpion,

enämbältjaolt koorõ ala käkitünä,

tühi-tähi tedä ei hiidütä,

asjada hinnäst ei liiguta,

hommugu helläs oliiviõliga,

õdagu tii ja Tiina kompvekkega,

kaua miildüs täl maada,

üü alul katõkõnõ ekraaniga,

kõik häste, ku lasõt täl olla,

pikält peesütä,

pajata, kuis ellä prõlla,

sündümädüs vai kokkokõla,

Skorpioni kodo õks kõrbõn om,

miilde tull´: timä viil mitmõn mõttõn kah mado om.

 

Sandi laul

 

Eve kulla,Eve kulla kulla kaõkõnõ, kabõkõnõ,

Ava mullõ, ava, ava mullõ ussõkõsta, ussõkõsta,

Et saas sinno, et saas, et saas  sinno üsätädä, üsätäda,

Veedükõnõ, veedü, veedükõnõ  musotada, musotada,

Eve  kulla  Eve kulla kulla kabõkõnõ, kabõkõnõ,

Ava mullõ, ava ava mullõ ussõkõsta, ussõkõsta,

sant taht laulda, sant taht sant taht tansi kabõkõnõ, kabõkõnõ

Mõistus veidü, mõistus,mõistus veidü, mõtsa poolõ, mõtsa poolõ.

Poonjat mullõ, poonjat poonjat mullõ  ussõmulgust, ussõmulgust

ilm om pümme , ilm om pümme pümme, naasõkõsõ, naasõkõsõ,

 Marta pelgäs, Marta  Marta pelgäs,rein om kotun, Mart om kotun

 

 Paljo tervüst, paljo paljo tervüst   Evekõnõ  Evekõnõ,

 Elorõõmu,  elo, elo rõõmu   kabõkõnõ Evekõnõ.,

 

Väega naasõ loits

  

hädäle ,  halvalõ  astu vasta

väega, väega,

heh-hääga, hääga,

eloraskustõlõ ja päästoppusõlõ vasta

väega, väega,

heh-hääga, hääga,

tark  naanõ eläs

väega, väega,

heh-hääga, hääga,

elutark naanõ om

väega, väega

naanõ om illos ,

väega, väega

elädä tulõ õks

 hääga, hääga,

heh väega, väega

heh, hääga, häägä

  

Märtekuu aknõ takah

Tuul pühknü paljas lehepuie

ilosas võõbatu pää,

kõivo ja lõhmusõ kuldsõst ilmä jäänü,

haava ja pehlak vereväst,

alla andnu hallis lännü leinäpaiu,

tummõs tõmmanu lepäpuu,

tamm külh punsõ kõvastõ vasta,

uhkõld´ pikält vahtsõ pruumi hiusõga,

es päse: pall´as pöeti tiä kah.

 

Õigust kae lehitä, roodsun puiõga,

tuhandõt tuuni pruumi ja halliga,

koolnuidõ kasvõ lagoga

värskilt künnedü kohila maaga.

Hirmsa või illos olla,

armõdu hallõ kah.

Hingipäävä kündletuli hubisõs lavva pääl –

märtekuu, novvembri

kottpümme aknõst kaes.