Võro keelest ja meelest...
Ilda aigu tull mu mano asju ajama üts kundõ ja innekõkõ küsse " Kas ti olõti Ere Kürsa ?" Ja ku timä sai teedä, et tõtõstõ nii om, ütel rõõmsa helügä " No sõs või jo võro keeli kõnõlda " ja tuud mi tei, õnnõ papõr sai kiräkiilne.
Kontorin vahetati ussi (uksi) ja ma naksi tüümeestega võro keelen poonjatama.Nuurmiis nii 20+, kõnõl vasta ilosan võro keelen. Miil sai hää !
Suvõl trehväsi sõpruga ülikooli aost, 5 aastaka jagasimi ütte tarrõ, tulõtimi miilde vannu aigu ja nimä ütli, et ku mu imä ja esä paar kõrd Tartudõ käümä tulli, ollimi hindä vaihõl kõnõlnu võro keelen.(Esi ma tuust tiiä es midägi)
Jo tuu nii sõs omgi, et mu hindä jaos om võro keelen kõnõlamine ja nüüd jo ka kirotamine loomuperäne.
Mõnõ võro keele sõbraga kirotami kõik e-kirä uman keelen.
Ja är sa märkü, ilda aigu küsse mu poig kirän ilma kotsile "Kas om lämmi?" (Midägi om õks külge jäänü).
Tütär, ku vaivas võtt, kirotas peris häste uman keelen.
Ku olli võro keele iistkõnõlõja, mõtli tii kõrrakõsõs aos moloraamadu, et võro keelen kirgmine kavvõmbalõ kuulda olõs ja siin ma nüüd olõ.
Olõ tihtsäle mõtõlnu, et pias pakku pandma, aga sõs ütles vai kirotas mõni sõbõr hää sõna ja tege tuud kah uman keelen.
Viil inne moloraamadut pandsõ värsi üles luulõblogisse https://luulelennud.blogspot.com ja jagasi tuud sõbrulõ. Sääl om nüüd üle 440 postitusõ (päämiselt uman keelen) ja hindälegi suurõs imestüses ja rõõmus om lugõjaid, mihklikuun 375 kõrda, viinakuun 320+.
Sõbrulõ õks vaihõpääl kire ( kiren), ku midägi uut olõ üles pandnu, aga peris täpselt tiiä ei kiä lugõva ja loetas ka "vannu asju". ( Sääl kiäki ei laigi, külh saa kommi)
Tennä kõiki, kiä tuud om tennü ja säält midägi, mis pututas kah leüdnü.
Mille ma seod kirota:õks tuu peräst et kirgi uman keelen ja selle, et tulõman om võro keele nätäl.
Kiotadõn ja lugõdõn olõmi ütenkuun "keelepästjä".
Lugõgõ võrokiilset Uma Lehte, täütsä pähämäärmisprii (reklaamivaba) ja ilma rahata, saat kätte internetist.
Sääl om käümän egäsügüsene jutuvõistlus, uurgõ perrä ja mille ei pruuvi esiki midägi kirjä panda.
No sai umbõ pikk jutt ja tiiä ei kiä viise (viitsima) lõpunu lukõ.😆
Õks hääga ja väega
uman keelen kõnõlamise, lugõmise ja kirotamiseni.
Panõ siiä pildi päälkirjäga " Väiku suurõn ".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar