Ha-ha haiku

 

                                        sügistuul  kammib puid

                              vaikselt   langevad lehed 

                                    katkenud suhted

                   🍂🍂🍂🍂🍂🍂🍂🍂🍂

  

                                Langevad lehed    

                                  suhtedraama viib lahku 

                                   kui sa ei jahtu

                                    

Ha-ha haiku

 

            taimelaval on 

        käsikäes istumas hool 

        vaev ja armastus 

Suvõ perämise päävä- vaikiolõk ( katõn keelen )

Suvõ perämidse pääva.

Vaikiolõk,

lehti päält viitsilga

satasõ mõtsalago pääle.

Vaikiolõk,

minevä suvõ pliiknü värvi

vasta kaehtusõ

puhmõn ja puiõn ja luumõn.

Vaikiolõk,

kandu nüür seenekraag,

pihlõdsõ piibelehe mürgümarja,

halgahtus keväjäst.

Vaikiolõk,

vanahus luiõn, tuul hallen hiussin,

tukõ sügüse ussõlõ.

 

🍂🪶🍂🪶🍂🪶🍂🪶🍂🪶

Suve viimased päevad.

Vaikus,

lehtedelt veetilgad

kukuvad kõdule.

Vaikus,

lahkuva suve pleekinud värvid,

peegeldus puudes ja põõsastes.

Vaikus,

vettinud kändu nööriv seenekrae,

piibelehe oranžid mürgimarjad,

meenutus kevadest.

Vaikus,

vanadus luudes , tuul hallides juustes,

toetun sügise uksele. 

Terräv Sulg

Kihulasõ vii pääl  viil

lindsivä  parvõn,

Võhandu  vii pääle

liuglivä parvõ’.

Golfimängjä prouvvaga pelksivä likõt,

parvõ pääl sõski kiäki es ikõ-,

jah, perse ja käe saiva likõs.

 

Vesi vedäsi-

pekk põsõn, juuk rinnun,

aerutimi õks edesi,

paari paljandi pääl poonjati,

kellukõnõ vii pääl  helüsi….

pääliina herrä peläs,

hull Süvahavva Vaigutaja.

 

Vesi vedäsi edesi,

ehtes,

süküs sakut puie päält lehti ….

päälelõunat

sündmüse  jago rikkambana- jalgõvahe likõ

seltskund sõitsõ

Terräva Sulõ perrä...

(sanna ja    supilõ ).

 

 

 

Laskõ laisõda ( kirjutasin enne puhkust, kui ei tahtnud muud kui puhkust ja avastasin kui palju on võrukeelseid sõnu laisklemise kohta ) ,

 

Laskõ mul laisõlda,

aigu surnus lüüä.

Laskõ mul lehmädä

sängü pääl hõngu haarda.

Laskõ mul kõõmõlda

mitte midägi tetä.

Laskõ mul luisõlda

lõtaskit lüüä,

puhkõlõ  minnä.

Ha-ha haiku

 

                  sõna jalgades

         tugitoolisportlased

         treenivad spurti

Suvi mujahtõn saistus ( ei teagi kuidas tõlkida, võru keeles kõlab ikka paremini aga ehk tardunud suvi, mis ei kõla üldse hästi, pääväjutt on päiksekiir, sellised septembri luulennud siis)

 

Vilu ja tasatsõ hummoku,

kastõ tege kängä likõs,

autoklaasi omma higitsõ.

 

Päiv hilläk,

pääväjutt lühküs jäänu,

suvi mujahtõn saistus,

otsada küdsämisest väsünü,

ohkas:

„Kiä pindseldäs puid?“