sügistuul kammib puid
vaikselt langevad lehed
katkenud suhted
🍂🍂🍂🍂🍂🍂🍂🍂🍂
Langevad lehed
suhtedraama viib lahku
kui sa ei jahtu
sügistuul kammib puid
vaikselt langevad lehed
katkenud suhted
🍂🍂🍂🍂🍂🍂🍂🍂🍂
Langevad lehed
suhtedraama viib lahku
kui sa ei jahtu
Suvõ perämidse pääva.
Vaikiolõk,
lehti päält viitsilga
satasõ mõtsalago pääle.
Vaikiolõk,
minevä suvõ pliiknü värvi
vasta kaehtusõ
puhmõn ja puiõn ja luumõn.
Vaikiolõk,
kandu nüür seenekraag,
pihlõdsõ piibelehe mürgümarja,
halgahtus keväjäst.
Vaikiolõk,
vanahus luiõn, tuul hallen
hiussin,
tukõ sügüse ussõlõ.
🍂🪶🍂🪶🍂🪶🍂🪶🍂🪶
Suve viimased päevad.
Vaikus,
lehtedelt veetilgad
kukuvad kõdule.
Vaikus,
lahkuva suve pleekinud värvid,
peegeldus puudes ja põõsastes.
Vaikus,
vettinud kändu nööriv seenekrae,
piibelehe oranžid
mürgimarjad,
meenutus kevadest.
Vaikus,
vanadus luudes , tuul
hallides juustes,
toetun sügise uksele.
Kihulasõ vii pääl viil
lindsivä parvõn,
Võhandu vii pääle
liuglivä parvõ’.
Golfimängjä prouvvaga pelksivä
likõt,
parvõ pääl sõski kiäki
es ikõ-,
jah, perse ja käe
saiva likõs.
Vesi vedäsi-
pekk põsõn, juuk
rinnun,
aerutimi õks edesi,
paari paljandi pääl poonjati,
kellukõnõ vii pääl helüsi….
pääliina herrä peläs,
hull Süvahavva
Vaigutaja.
Vesi vedäsi edesi,
ehtes,
süküs sakut puie päält
lehti ….
päälelõunat
sündmüse jago rikkambana- jalgõvahe likõ
seltskund sõitsõ
Terräva Sulõ perrä...
(sanna ja supilõ ).
Laskõ mul laisõlda,
aigu surnus lüüä.
Laskõ mul lehmädä
sängü pääl hõngu
haarda.
Laskõ mul kõõmõlda
mitte midägi tetä.
Laskõ mul luisõlda
lõtaskit lüüä,
puhkõlõ minnä.
Vilu ja tasatsõ hummoku,
kastõ tege kängä likõs,
autoklaasi omma higitsõ.
Päiv hilläk,
pääväjutt lühküs jäänu,
suvi mujahtõn saistus,
otsada küdsämisest väsünü,
ohkas:
„Kiä pindseldäs puid?“