Seodvuuri asjust...
Tiiät, et inemise murõtasõ süämest, miä näide asjust päält är'minekit ( surma) saa ja tõõsõlt puult uurva ja tahtva kavvõst ja lähküst sugulasõ , uma ja võõra teedä kohe är' lännü inemise asja jäie ( näütüses luureha, vana piibli, tüüriista ni talvõpuu ).
Inemisest hindäst kõnõldas vähä.
Päält viimäst sõta oll asju vähä, kõkõ tull hoita ja jaka. Mu äi om kõnõlnu, et näil oll vellega katõ pääle üts paar viigiga pükse.
Aoga om lihtsambas lännü ja asju mugu mano tullu. Nõukaaol ostõti tuud miä kätte saia oll, alt ja päält leti, palgõndõ viisi sitsi, purgikaasi, sektsioonkapi olli rõivast ja annomit täüs. Mu esä käve tuusiguga mitu aastat Narva- Jõesuun ja tõi säält õks miitrid peris linast linarõivast, jo imä käskse, mõni noist siiäni alalõ.Ei olõ jõudnu är pruuki😆.
30 aastaka tagasi ostõmi talongõ iist viina, tsukurt ja siipi.
Kõik ostsvõva, õks nii, et asi olku, vaia är minku...
Nüüd uuõmbal aol om asju kummardamine saanu vahtsõ palgõ, üts pähämäärmine lõpõs, tõõnõ algas, telehvoni tiil, võrgun, üüse ja päivä.
Ja panõ tähele, ku sa tahat aolehete, kon pähä ei määridä, massat inämb.
Imes ei jõvva panda, inemise saisva egä vahtsõ poodi ussõ takan , et midägi jälki odavalt saia.Õks viil!🫣
Elo kiirdles asju ümbre. Ku asja omma nii tähtsä, sõs olõ ei imes panda, et inemine tulõ miilde sõs , ku midägi saia vai vaia.
No ja riigil kah minnev tuu peräst sitastõ, et ostõtas vähä.
Ku võlss (silmakirjalik) mi ütiskund om, ütel puult kõnõldas tõist kõrd pruukmisest, kokkohoitmisõst, vähämb tsolkmisest ja tõõsõlt puult andas egä õdagu teedä, et kulutami ja pruugimi vähä, tulõ ei koskilt riigile rahha. Siin ja sääl om jo hilläkeiste üteldü, et sääne kõrd, ei saa olla kestjä ( jätkusuutlik)
Inemine tahat vai ei, om õnnõ nummõr statistigan ja inemises olõmise väärtüs suurõstõ sõnakõlks....
Must Riide ei lõpõki är, jõulumöll om kah alanu, sitaratas tsõõritas kooni om kasulda asju ostjaid.
Rahulist pühäpäivä !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar