Tsirk palmitsõs pesä
munõs, haud,
süüt, oppas lindäma
hiit' ilmä ,
nakka lindämä,
elä ja silmä maailmä.
Kuis sul lätt` , lats,
vanõmb teedä taht ,
mõnikõrd helistä,
paar sõnna kirota
tõõsõst nii hindä riigist,
pääliinast vai mõtsa seest,
ei taha pääle
kävvü , ei võõras jäiä.
Kuis sul lätt' , lats,
vanõmb teedä taht,
süämen igävest
pesäst linnänü tsirk, õks lats.
Vääramatul jõul
aasta liivakell jooksmas on tühjaks,
aega, mida mäletame,
aega, mida ei tea.
Austraaliast leiti 100 miljonit aastat vana
hästisäilinud dinosauruse skelett,
Kaali kraater, poisike, tekkis enne Kristust 1500 aastat ehk,
24 veebruar alustas Venemaa Ukrainas sõda,
kehv seeneaasta, aga raamides oli kenasti mett.
Liiv voolab ahendilt aega,
aega, mida mäletan,
aega, mida ei tea,
aeg sulatab lume,
õitsetab lilled,
neelab elu ja aastad,
sulab mõrkjalt suus.
Keerakem liivakella,
saabub aasta uus !
Ülearvo poodin tavaari
rõivit ni jalavarjõ,
annomit, kõiksukust
paprõkraami,
süüki pinele -kassõlõ,
inemiisile ja latsilõ.
Lõpmalda määritäs midägi pähä.
Kos om mi taivadsõ rahu
plats?
Eräkundõ ja tibikõstõ kuulsus,
majandusõ ja raha hinna sadamine,
elätüshinna ülesminek,
korgõ väehind, suur jalatsomp,
otsalda häöng.
Kos om mi taivadsõ rahu plats,
koh persütä ja jalgo tillitä,
igätsä ja mõtõlda hääd.
valges vangis tardunult
istuvad taimed
💨💨💨💨💨💨💨
Lumelageda
vaikuses arulage
tõstab SKP-d
jaku tuima , esi ilmä nimetä,
ijätünü lumi koolõtas elo,
hindä ala käkk` ilmliku armõdu,
lumõlakõ (
lumevälja ) vaikus
nunnutas kõrvun,
kistu är` üten ijätänü lumõ ja pümmegä.
Inne jõulu, inämbjaolt puulpäävä
suurin patun keedeti vett,
vällä otsiti teritsetü tuutsi,
kimmä käegä lauda man tsusati
kinäs nuumadu tsiga-tuu kodoelläi,
viimätsen otsan ruias hirmsalõ,
lämmi veri juusksõ kopsikuhõ
pleki verevä jäie lumõlõ.
Tundmusõta kõrvõtati
maha karva,
tundmusõta vällä
lõigati kops, mass ja süä,
tundmusõta soomitsõti
sitta täüs soolikid,
tundmusõta
raoti tükes lihakihä ja valgõ rasv.
Päälttuu mehe tundmusõga võtivä viina
värskilt praaditu
liha man.
Tundmusõta tossu
täüs küügin sulatadi rasv,
kõrnid jüräsi egä lats,
tundmusõga veregä
suurmaputro
topiti
soolikihe ,
tundmusõga suurõn paan keedeti süldikraam,
üten hullun (läbisegi
) jala ja kõrvuga tsiapää.
Jõulu aigu sõs vahmil tull’ kinäste kokko,
lavva pääl eläjäst tettü, nii harva saia ja hää,
kiäki es olõ
sõs vegan,
jalajäle
väiku ja suurõ,
veie tarõ mant lauta ja kemmergulõ.
Kas tuu
elo oll tõtõstõ jälle,
märgota seod
makõhallõt ?
Maailmäl om must ütskõik,
olõ vai koolõ,
elä muldonnin vai klaasist pallatin, ( palee)
maailmäl om sust ütskõik,
olõt vai koolõt,
kannat kaltsõ vai Louis Vuitton´i
maailmäl ei olõ meid vajja,
olõnõmada meist tä om olõman,
om suurõmb, ku ette sa könn, ülepää kujotat.
Kinkäle om meid vajja?
Kae piiglile ja vastus anna,
esihindäle.
loodat, et müüdä lätt huup.
Ütlet, et kaet põhaligult ette,
arvat: hää uut allpuul vett.
Pardsi pääd piten viin,
tagaots taiva poolõ.
Elo iist ei anna minnä är,
seeni ku hingät viil,
tagaotsa puult ei näe valgust,
pümme ei näütä tiid.
Pardsi pääd piten viin,
tagaotsa taiva poolõ.
Talvekuu platsis
aeg kuulab lumesadu
matab kõik eilse
💨💨💨💨💨💨💨
Jõulukuul kuused
pelgavad kirvehoopi
surnud ei laula
Villõ tuul puhk, helü killõ.
Kahu sinitse
huulõ
musotasõ
elota kasvovalda,
mädälik maa
minemän puhkõlõ.
Süküsikäv
egän tarõ nukan,
vaiv süütä
vaimu.
Süküsikäv
egän tarõ nukan,
päiv luut
trehvädä päivä.
Hingikuu käe
and talvõkuulõ,
aig kullõs
lumõsatu.
Kõik andva tiidä-
Must Riide ,
Furla, Liebeskind Berlin,
Desigual,
haara kipõstõ, parhilla,
väiga kasuline,
ilma rahalda vidämine,
är mõtõlgu,
lihtsä tagasi andmine,
är mõtõlgu,
osta, osta, osta ,
aasta madalamba hinna,
mõstas puhtas su ajo,
raha arvõ päält arvõlõ
ja tagasi kaupmehe mano,
Must Riide,
uuõ pakkmise saatsõ Triumph .
Paar kõrda
nädälän vindsuda kintsõ
allõs viil,
allõs viil,
jalapress
jala all, persepuul kallõ,
allõs viil,
allõs viil,
kõtuliha
kimmäs, vaheliha hallus,
allõs viil,
allõs viil,
kässi kõvaras käänä, siroda siiri,
allõs viil,
allõs viil.
Vällä,
lähküle, vällä, lähküle,
kükkä,
kerkü, kükkä, kerkü,
sõvva ja jõvva.
Aoviidäng
jõuline, kihäkujo muudsa,
muskliga
naanõ,
kergüisi
kand kaalõ.
Tsuskvä nõgla,
elon nii palju om hiitligäst,
ja vähä kimmüst,
üts päiv om nilbõ,
kiäki om ülbe,
korgõ hinna ,
tüü mant andas kängä,
rassõ tüü,
pikk üü,
pähä lei halu,
vällä ai mehe.
Ooda
no,
a kiä om kullakõnõ vai kallis ,
a miä illos ja hää?
Tsuskva lumõnõgla,
parts tulõ viist, rapahtas liisna maha,
kõkõ ei jõvva jo kanda.
Tsuskõ no pääleki nõgla,
võtami hõrrõmba sõgla .
Jälki kirotasõ, tahtvä teedä nipetn6pet@
Senjoreerik@ ja karkskarks@.
Musirullikene@ hundikutsikas@haavatud@
anxubiuxu@
Koolu naanõ,
aastid nelikümmend vast,
kats last midägi es tiiä täst,
võlgu, võlgu, võlgu,
koolu naanõ,
aastilt es olõ kuut kümmet ,
kuus last, kolm miist,
latsõ tääd paistus es tunnõ,
imä es laula näid unnõ,
võlgu, võlgu, võlgu,
koolu naasõ,
hapanu elu lõpp,
sündüden süüldä oll lats,
võlgu, võlgu, võlgu,
viimäst salmi laul havva pääl kohtukubijas.
Halli hõlsti üle ola
kuuljaluu klõbistõn hellü,
käümä tulõva tõõsõlt puult
kaema mi prõllaskist ellu.
hinge hõljussõ haudu pääl,
haavunult roitva ümbre majju,
varisõsõ vaivatult rentslilõ.
Halli
hõlsti üle ola
hirmuga ,
ülepää kaala tormasõ tagasi,
musta
mulgu veere pääle,
valgusaastide püünele.
sadanuid lehti unikuhe,
supi päält rasva,
piimä päält
kuurt,
tüü mant ripakil kraami,
riigipiirakust vahtsõt
toetust.
Tark riib õks kohvi päält koorõ,
ull kaes kurblikult päält.
Helütä- hillätassa
närvehtäse lilli
Helütä -hillätassa
satasõ lehe
Helütä-hillätassa
är lätvä vaimo.
Helütä-hillätassa
hindäette olla,
helütä-hillätassa
kaia ilmaellu.
Helütä-hillätassa
õdagu rahun
tasahtuda.
Tukõ sügüse ussõlõ.
Tä võõpas puid:
kõivole egä päiv
pääle värv kõllast,
lõhmusõ pindseldäs kullatsõs,
laabsalt möll verevät,
pisõrdas haavu ni vahtrit,
hellet ja tummõt,
egäle puulõ hiit pruumi,
egäst kaarõst puhk tuuli.
Tuulõ sugõva puiõ päid,
kooni lännü lehe ni lehetäi,
räpäkulõ lakja hiitvä
lehe ilma.
Tassakõistõ tsibistäs vihma,
mõts ja maa hahan undsõn,
sumbõnõ süküs näütäs väke.
sügistuul kammib puid
vaikselt langevad lehed
katkenud suhted
🍂🍂🍂🍂🍂🍂🍂🍂🍂
Langevad lehed
suhtedraama viib lahku
kui sa ei jahtu
Suvõ perämidse pääva.
Vaikiolõk,
lehti päält viitsilga
satasõ mõtsalago pääle.
Vaikiolõk,
minevä suvõ pliiknü värvi
vasta kaehtusõ
puhmõn ja puiõn ja luumõn.
Vaikiolõk,
kandu nüür seenekraag,
pihlõdsõ piibelehe mürgümarja,
halgahtus keväjäst.
Vaikiolõk,
vanahus luiõn, tuul hallen
hiussin,
tukõ sügüse ussõlõ.
🍂🪶🍂🪶🍂🪶🍂🪶🍂🪶
Suve viimased päevad.
Vaikus,
lehtedelt veetilgad
kukuvad kõdule.
Vaikus,
lahkuva suve pleekinud värvid,
peegeldus puudes ja põõsastes.
Vaikus,
vettinud kändu nööriv seenekrae,
piibelehe oranžid
mürgimarjad,
meenutus kevadest.
Vaikus,
vanadus luudes , tuul
hallides juustes,
toetun sügise uksele.
Kihulasõ vii pääl viil
lindsivä parvõn,
Võhandu vii pääle
liuglivä parvõ’.
Golfimängjä prouvvaga pelksivä
likõt,
parvõ pääl sõski kiäki
es ikõ-,
jah, perse ja käe
saiva likõs.
Vesi vedäsi-
pekk põsõn, juuk
rinnun,
aerutimi õks edesi,
paari paljandi pääl poonjati,
kellukõnõ vii pääl helüsi….
pääliina herrä peläs,
hull Süvahavva
Vaigutaja.
Vesi vedäsi edesi,
ehtes,
süküs sakut puie päält
lehti ….
päälelõunat
sündmüse jago rikkambana- jalgõvahe likõ
seltskund sõitsõ
Terräva Sulõ perrä...
(sanna ja supilõ ).
