Ku periselt teedä tahat, sõs täämbä nii:
Miä meist jääs, ku mi olõmi lännü, olõ tihtsäle mõtõlnu.
Ilm oll pilvealunõ ja pehmegene, päävä pääle tsiput mõnõ piso, suvõ tõõsõpoolõ värvi, rohilitse ja pruumi, anni süvvüst, õhun helgät kurbus.
Sõidimi rahuliste tiimeistri viimäst sõitu puhtõrongin ütest kurvist tõistõ, künkist üles ala, tiitüüstki müüdä.Seodvuuri es olõ tä roolin, a või ku pallo näid teid piten sõitnu.
Niimuudu jätse tä hüväste seo ilmaga ja mi timägä. Tasalikult ja kinäste.
Jääjide päien helgässi märgotusõ:
mehest, kiä helist ja huulsõ,
mehest, kiä juhat ja alasi avit,
mehest, kiä latsilõ Mõmmi,
mehest, kiä kuhjõ viisi raamatid lugi,
mehest, kiä umbõlõ häste vilist.
Laugõt lindu Tsirgutiil, onu Jaan,
ja vilistä meile vahel....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar