Kevad lõkendab
armastuse tuleriit
ootab üht sädet
Suurvesi teatab
tasuta äravedu
piirideta veel
Olõss pariisitär-
kinä väiku kondiga prouvva,
nummõr 36 jalan joonõga siidisuka,
sälän Chanel,
Montmartre kohvitarõn
jalg üle põlõvõ istuss
Croissanti ja cafe noiriga ( loe: coffee' noa'riga )
luumisest rammsat õhku hengäten,
šansoonõ kullõldõn.
Olõ suurõ kondi ja rõnnaga
illos naanõ ja imäkene-
võrokõnõ,
küüdsehellämisetä ja dressiga,
lapju ni kõplaga pindride vaihõl
ümbre-tsõõri üles tulõmine , tsirgulaul,
luu -häiermä illo ja kirota värsse,
koa ja küdsä.
Egäle uma !
Vai värk,
lehmä makasõ mattõ pää,
tuulõpuhkja lae all.
Vai värk,
lemmikluum om kana
kiä „pampõrsile „ piät tegemä hädä.
Vai värk,
kabõhine pinile ostnu latsõvankri
ütstõõsõ tuun-tuunin rõivile säädnü.
Vai värk,
olõ mineväsest aastasaast
kivistüs kiä inämb elost arvo ei saa.
Vai värk !
Är
kõnõlgu-kullõmi,
jõõvii hollin kivimürakit silestäs
,
är kõnõlgu-kullõmi,
tialastõ virrul õhun helises,
kasvoilm võtt´ maaväke, eht' tulõmist,
är kõnõlgu-kullõmi,
pääväkirg palgõlõ sääd tedretähti ,
är kõnõlgu-kullõmi,
las kõnõlas silmäpaar…
Sa umbõ kipsalõ ilma tullit-
mõnõ kimmä pressiga.
Oll` väega varajanõ hummok,
es kire kikaski,
talv viimsit päivi hingits,
tsirgulaulun kevväi heläsi.
Tuud sündümise imet
sõnnoga ei seletä
ku saanu olõt imäss
saldusõst sündünüle latsõlõ.
Lats imä-esä ilmaruum:
üteliisi väikokõnõ ja nii suur,
üteliisi naarulinõ- ikulinõ,
üteliisi kinä-jonni täüs,
üteliisi hää ja halva olõkiga
üteliisi mudsukas ja turak.
Tä om
ilmaruum,
tä tita, haralinõ ja sõs aiginemine.
Kas elo and´ om ,
vai ütesttüküst vaiv ?
Aga alasi om ummamuudu aig ….
Sa ilman olõt ainulinõ-
väega.
Är kandku pümmet
hingen, sälän, süämen,
armsas esihinnäst, tõisi piä.
Hoitmine kiriväs värv elo,
ilmaruumin elä-silmäterä-
hoitõn ello-ainukõst.
hangunud hanged
lamamisest väsinud
sula südames
🌫️🌫️🌫️🌫️🌫️🌫️
süükoorma alla
maetud sadanud lumi
süütult langenud
🌬️🌬️🌬️🌬️🌬️🌬️🌬️
tihaste triller
päike
ei kanna prille
päevitab päevi
🐦🐦🐦🐦🐦🐦🐦🐦🐦
Keskpäävä nä istusõ kerkoaian,
haardva hõngo-ristiusko,
ma olõ hummogust tüül.
Poodi ümbre patsiirvä
kõva helüga arvamist teedä andva,
ma joosõ tüült.
Jaanipäävä viskasõ
tulõ jaoss vällä
nõgla hiitnü jõulupuu,
ma proovi haina niitä.
Tulõ pääl kärsätäsõ mustas
paar juppi vorsti,
pääle klõnotasõ kangõt Rocki
ma päiv otsa rabanu tüüd.
Õdagu võta aigu veidü persütä,
ilmaparandajail vaihõlõ jäänu
tüüharjotusõ päävä :
põll ette,
pudõr suhvõ,
suu puhtas.
Vai heldüs ku väsütäv ja rassõ ,
meil mõlõmpil !
Ilma parandadõn
meil pääväkõsõ õdagulõ läävä,
vai heldüs, elokõst.
Üles tulli inne Koitu,
täüskuu ilot taivan,
tsõõrik nummõr ette visas ,
mõtli, tulõ üle kaalu.
Kaalu pääle astsõ,
tuu es võta üles,
tahas aastid maha võtta,
veidü vähämb kaalu.
Mõtli , kohe ma nä peidäss,
tettü-külmä vette.
Hüpsi ijäiste järve,
õnnõ kõrras oll tuud
elämise kargõt kergüst,
nakas tsipa hallõ,
pissar tükse silmä.
Vetevaim, ma hillä pallõ,
mõsõ maha hädä,
anna tervüst,
anna jõudu elädä ja ilotada,
pilte maali tahass,
saia peris vanaimäs.
Pühapäiv
Kaari tei ümbre järve,
sattõ lummõ-suuri
valgit räitsäkid
ja Päiv oll’ Kuu nigu Padari Tannu laulun,
nopõ sulõlise siin ja sääl,
tialasõ vilisti viisijuppõ,
kaarna asjati lumõ seen,
päävä
herksän valgusõn Orajõõn sädeli
partsi
kõvva prääguti,
kevväi oll õhun- herksä ni herre,
miilgi läts parõmbass….
Elämi, otsimi hinnäst,
paika parõmbat,
kotust hääd,
hambidõ all krõgisi
liiv,
hõbõsõvankriga
logisti tiil.
Elämi, otsimi tõtõ nii
õigust,
armu, õnnõ suurt,
külh vanastõ tolmassi tii,
hambidõ all krõgisi
liiv,
Willis ja VAZ mõõtsõva tiid.
Elämi, otsimi midä olõ ei olõman (olematu ),
kõik olõman, õnnõ hindä seen,
mõnõl puul tolmas viil tii,
vahtsõ massina suurõ ja kimmä,
hambide ala, kas jõudki
liiv.
Elädä, ekä päivä ku viimäst,
tiiä ei miä nuka takan vai
iin,
tetä miä miildüs- ja siin,
mõntvuuri ja kohki
õks tolmas ka tii
ja liivaterä jõud hamba
ala.
Kiirteid om
sõski vähä,
jao perrä kohki
õks tolmas ka tii,
elo tiidä andnu kuiss-
vällä sülätä liivaterä ,
hambide all miä krõgisõs.
aeg paastuda, et
kaaluta kaaluda ka
siinolu mõtet
urvad ärkavad
sulavees suikunud surm
hellalt embab lund
vetevulina
saatel lenduvad hanged
linnulaulud suul