Keväja viimätse päävä käen, sõõmukõisi viisi juu valgust.Proovi valgõt hinele kahmi ja alal hoita- pümmes aos.
Seo nädälilõpu teivä imelidses naat, käpälise, kunna ja pääsokõsõ- eestimaa luudus.
Imehteli tiigi takan häitsvit balti sõrmkäppi, avasti, et kõiki puult vihadu naat om parõmba hõnguga ku mõni piinü nimegä kultuurkasv ja timä häiermäkogo ku illos pits. Rohilitse kunna kolmõn tiigin roksõva ( rokkima ) ütstõõsõ võiki, pausi lühkümbä ja kontsõrt pikemb ku ütskõik määndsel inemiisi pundil.
Ja pääsokõsõ, kiä üle mitmõ aasta mu suvõmaja kaartõalotsõ üles leüdsevä, kirsis koogi pääl. Kaiõ päält pääsläisi pesä ehitämist kats päivä, vahtsõ kavvõmast ja hillä kaardõ alt, hoitsõ hinge kinni, aga tsirgukõisil oll must ütskõik, nimä olli amõtin ütstõõsõga ja pesä ehitämisega.
Pääsläisi päält kaemine oll viimätse ao herremb etteastõ, etemb ku ütskõik määne kinu vai tiatritükk. Ma nakka ei sõnnoga tunnõt är tsurkma, tõtõstõ ei mõistaki vast.
Purohn luudusõ ilost, panõ allapoolõ paar pilti,....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar