Ohakas valis
lõpuks pehmed väärtused,
osutus moodsaks
Elo om alasi lõpu alostus,
ütskõik ku pallo sääl
ikku vai ilosat,
ütskõik ku pallo sääl
vaiva vai heldüst,
ütskõik ku pallo sul
asju ja raha,
ütskõik kas vainõ vai rikas,
nuur vai vana.
Elämi lõppu,
luutõn alostust.
Kiholaisiga suvõ-õdak
kamminan praksva puu,
kõrvusi istumi
aig sais mi vaihõl
ülearroliidsi sõnnota.
Aig meid kattõ kaes
mi ütstõist- ütegi sõnata,
õnnõpissar silmänukan-
tunnõ,
elo om hoitmine ( armastus).