Pumkin vai kürvits, juurdlõs agent 002

                         

Salasõna mullõ saatsõ  Sokisahtli,

 soodsalt saia om:

EVIL CAT,

FLYING BAT,

PUMPKIN FACE,

 ja SCARY  MOOD.

Interflora  paksõ

kuuekümne katsõ euro iist

luksulikku Tondipüüdjät,

Tallinna lähküle pumkin pie’d,

käskse Halloweeni tontõ

är’ aia  kürvitsägä,

a ma olõ võro keele agent 002,

mu jaos pumkin  kõllanõ kürvits om,

keedä suppi ja saladit

ja sokipaari  osta 

 vana kõutsi pildigä.   

Pärimispuu ( hingede aja mõju, mis muu )

                        

Silmitsen  metsa ja metsas puid,

noori, vanu, lehtedes, okastes  neid, 

jala peal surnud – kuivanuid,

juurtega sügaval   maas.

 

Tööl olles joonistan   pärimispuid-

 otsin surnute   juuri,

ema- ja isapoolseid vanavanemaid-

nende alanejaid,

teatan tõenäolistest võlgadest ja

nende pärimisõigusest,

viitan  välja prinditud   pärimispuule ,

veresugulusele- sugupuule,

kuid surnutest kõigil ükskõik,

pole  näinud - läbi käinud,

sidemetest sassis sõlmed alles vaid.

 

 Oh, neid  juurteta pärimispuid,

hinged jäädavalt  läinud -

pole inimesi- jäänud probleemid vaid

ja  kusagil  viimne puhkepaik.

 

Ha-ha haiku

                                                                   lõikuspidu  hoos            

                                                    üle tee keegi taksos

.                                              müüb halloowiina               

Mart ja Kadri, tulkõ tagasi !

 

Kiäki välän koosõrd´ kaari.

„Kas vaim vai haldja, puuk vai sant?“

tahtsõ teedä ma.

Kuulda oll´, et Must Mart ja Valgõ Kadri

är kolinu omma.

Ei olõvat rõivit: luntõ, kaskit,

valgõt marlet ja tüllist kardinit.

Ei olõvat tüüd,

hääd rüäsaaki,

eläjaõnnõ suuvi ei kellelegi,

nii nä ajama pandnugi.

 

Kiäki välän õks koosõrd´ kaari,

ussõ vallalõ tei.

Kats kurja mustan poiskõst saisõ,

näil lühkene jutt.

„Komm vai pomm?“ küsse.

Pomisi: „Mul õnnõ ubinit om.“

Saiõ ja lännü nä olliki.

 

Mart ja Kadri, tulkõ tagasi!

                                                

Aig keevitäs maskõ

 

      Mitmit elon mi kannami maskõ –

naarami, kurgun om ikk.

Ütlemi,  kõik om häste,

esi tiiämi,  ümbretsõõri om pask.

Uus aig keevitäs maskõ

suumulgu pääle, tahat vai ei.

Üts ütles,  piirätäs prii olõmist,

tõsõl hää miil vakka olõmisõst.

Peräkõrd Maaimä esi and teedä:

paljo om hõelat juttu,

ülearvo aetas hapanut,

peräkõrd aig võtta oppust

ja vähämb kõnõlda ulli roppust.                                      

Sant sandi aig

 

Pää kotsal kihotas halli,

pilvil käümän om ralli,

tuul hindä perrä painutas latvu,

kräädsütäs mõtsan puid.

Taivast pudõnõs hõpõt ni kulda

värskilt künnetüle mulda,

raadio and teedä – rahakülv.

Haigõmaja puupüstü täüs

hapasnigunälän haigit,

elokündle taht kiäl

võbõlõs üükapi pääl.

Ümbretsõõri om piirätüt priiust,

vällä pääl õhku viil om –

vaimõst vaivatuist

hilläkeste säälgi kõik häädüs,

sant sandiaig.

 

   

Ha-ha haiku

                                                                 Raagus mets-sügis

                                        Kiilaspäisust ravib talv

                                            Valge lume müts

 

Lausung ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ (mõni sõbõr kurtsõ, et uni ei tulõ, laulgõ esihindäle 3/4 taktimõõt😪 ja uni tulõ)

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht pääkõnõ,

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht silmäkõnõ

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht latsõkõnõ,

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht naasõkõnõ,

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht mehekõnõ

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht pääkõnõ,

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht silmäkõnõ

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht latsõkõnõ,

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht naasõkõnõ,

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht mehekõnõ

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht pääkõnõ,

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht silmäkõnõ

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht latsõkõnõ,

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht naasõkõnõ,

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht mehekõnõ

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht pääkõnõ,

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht silmäkõnõ

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht latsõkõnõ,

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht naasõkõnõ,

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht mehekõnõ

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht pääkõnõ,

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht silmäkõnõ

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht latsõkõnõ,

ÜÜ UU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht naasõkõnõ,

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht mehekõnõ

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht pääkõnõ,

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht silmäkõnõ

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht latsõkõnõ,

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht naasõkõnõ,

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

Puhada taht mehekõnõ

ÜÜ UUU TUU UNÕKÕNÕ

ÜÜ UUUU   TUUUU

Lausung vai Halgahtus

 

Ütesõnaga ku miil taht parandamist ja  kõik ümbre tsõõri tundus sitt, ei piä jo võõran keelen ütlemä 

om mani padme hum, nii  ma   mõtli.  

Märgoti mitu päiva, miil tahtsõ parandamist ja hindä jaos  tiiä ei kost anti,

mitu lausigit ( võõran keelen vast mantra, tiiä ei kuis võro keeli olõs õigõ) .  Ja siit ta tulõ 

                                                         Olõ ei  hätä

                                                   häägä häägä

                                                   väega väega.

                                                    Olõ ei  hätä 

                                                    häägä häägä

                                                    väega väega.

                                                    Olõ ei  hätä 

                                                    häägä häägä

                                                     väega väega.

                                                    Olõ ei  hätä 

                                                    häägä häägä

                                                    väega väega.  ( muudku hengä  ja kõrda 100 kõrda ) 

                 

Mia sääl pilvi takan om ( pilved on suurepärane inspiratsiooni allikas ja küll me taivas om illos )

Pilve taivan liigussõ,

märgotusõ mu pään,

kost nä tulõva,

kiä näid liigutas,

märgotusõ mu pään- tsik-tsak

vai ooverlokk rõiva pääl-

piiris mu hindä pää.

Pilvi piiris om pilvepiir,

pilvi piiris om silmäpiir,

pilvi surmas   pilvitüs

a miä sääl korgõl, 

pilvi takan om,

sakõstõ märgotas pää.

Vastuseta jäi üksainus-miks, ta enda küsimus

 

Ta lõputult küsib -miks,

miks tema enda liha ja veri

ei ole piisavalt  kõlblik.

Miks elu ei ole standardne-

ajastu kuldsetes raamides ?

Miks  pole nii nagu teistel,

väljast puhtaks poleeritud veeklaasides,

seal  pole  kaklusi ,  õpiraskusi

joodikuid, kodutuid,  süstivaid  narkareid.

 

Miks  unes  seisab ta turuplatsil-    

rahvas ootab  hukkamist,

karjudes - heidik,  on tema  süü.

 Hukka mõistetud  temal peas   

 vastuseta küsimus, kas olen süüdi,

kas lapse kreenis  elu, on tõesti ta  vanema süü  ?   

Valust lõhkenud  süda-

verepritsmed toas ja  riietel -

vastuseta jäi 

 -miks, ta enda küsimus.  

 

 

 

 

Ha-ha haiku

 

Paradiisiõun

hapu ja väike sunnik

saatan  meis peidet

Paradiisiõun

taevas ootab paradiis

maa peal šampus  vein

Paradiisiõun

Eva teda ei tahtnud

ilmikvend naitund

Kedä valida

 

Laulutsirgu  linnanu lõunalõ,

luigõ hajutasõ viil    luigõlaulõ,

varblasõ ja rasvatihatsõ

maiu  ümbre maad kullõsõ,

varõstõl egä päiv  kuunolõku

üts tõist kullõmata kraaksva

hummogu ja õdagu

kraaksva ja kraaksva

pääväkõrral näil kedä valida

kedä kõrvalõ heitä ja jättä,

valida Aiku vai valida Pets,

vai  hoobis mõlõmba,

et Varstu külast linnukiga saas linnada

pääliina  Tallinna.  

 

Sügüse ball

Kõik omma kutsutu sügüse ballilõ

Täütsa tasuta,  julgõlõ saali astu .

Sääl häbüta kanda võit dresse,

ja pään vanna võidunut kübärat.

Viinakuu jaga märjukõst –

pido om  huun,

musträsta joova pehlakust mahla

ja päävä lõpus  aroonia puhman  maraveini,

peremiis  uhkõldas värmegä- 

egä päiv uuõ nimetä loodusõ maaliga,

laulõ laul kaaluta olõkin

kõllastõ lehti segäkuur-  dirigent tuul.

A kiä plaksutas,

õnnõ puhas mõsu,

mis nööri pääl tuulõ käen lapõrdas.

 

                                     

Pekki

 

 Panni ala panni är’

kõigilõ är’ pandva kirätükü,

 kõgõ pääle tiiä ei kost tull'

 hirmsa  suur  plekk.

 Pekki, kes ütles,

millegä mõskõ maha tuud plekki,

pekki külh, 

mille  tõistõ elu seen tsurki ,

innemb rasvatialaisilõ talvõl

vii makõt tseapekki….

Elu ilu

        Viinakuus oktoobris

kaloraaži lisanud  mõnigi toober,

me kulgesime  Pühal jõel-

veel kelmilkalt sillerdas sügise päike veel,

terendus, silmipimestav sügise  eredus ja

puude heidikud-  tuhanded langevad lehed,

noored ja vanemad mehed,

naiseks küpsenud tüdrukud, elult õppinud naised,

looduse rüpes – kanuudega  veel,

jõgi   kõigile õpetusi jagas,

tark õppis ja tarkuse omaks võttis,

 tunnistamas elutõdesid  hallid kivimürakad ,

 vaevu aimatav veealune elu,

 jälle nähtud vaid väline ilu-

 küll harukordne  on loodus - me elu…..