Küsü õks hindä käest, miä meist jääs, ku olõmi lännü? Mälehtämine pään....
Mu vanaesä, kedä mi kutsõmi Kuku's om sündünü 11.10.1908, seo aasta , hummõn sõs , 115 sünnüaastapäiv.
Et mille Kuku? Suguvõsan kõnõldas, et ku ma, edimene latsõlats, vanaimä,-esä man olli, ollõv vanaesä hindä pää kapi taadõ käknü ja ku pää vällä tsusas, tekse latsõlõ " ku-ku" ja nii tä Kukus saiõgi.
Timä peris nimi oll Rudolf- Eduard Kuus, Rudolfist sai teedä pääle timä surma.Eloaol oll Kuku mu teedä Eduard, kedä kutsuti Eedis.
Ku ma Kuku pääle mõtlõ, tulõ edimält miilde mõsuvanni täüs vaelikkõ ( kasõriisikit ). Ollimi suvõ lõpu poolõ Kukuga Mõtsaküla takan üte väiku hainamaa siilu pääl.Arvada, pidimi sääl haina kokku pandma. Siilu kõrvalt lehtpuie alt löüdsemi armõdu paljo heleverrevit vaelikkõ. Korssimi sõs noid katõkõisi hobõsõ vankrile rõiva pääle. Päält tuu lökutimi paarin hobõsõga kodo, Kuku jorut vai vilist nigu õks viisijuppõ, hobõsõvangõr jõksut kivve pääl, tsõõri krõgisi.
Kotun sai suur tsingist mõsuvann veereni siini täüs. Mutson sais vannitäüs helleverrevit karvatsit siini kao man muro pääl. Tõist niipaljo siini ei olõ elon ütekõrraga korjanu.
Päält suurt seenesaaki tull mul korgõ palavik ja imä kupat minno sängü, terve õdagu higisti sääl kõvastõ.
Naljaga poolõs olõgi mõtõlnu, et säält vast saiõgi algusõ mu egäsügüsene seenepalavik.
Tõisi sugulaisi seenepalavik nii kõvva nakahtanu olõ ei.
Kuku oll mõtsast ja mõtsa poolõ.
Vanasõnagi ütles " kukk ei sata kannast kavvõdõ" (käbi ei kuku kännust kaugele).
Ma mõtlõ, tahat vai ei, midägi om õks meil egäüten edivanõmbist.....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar