Vasta süküst üün ( hilissuve öösel)

 Vasta süküst üün

     helüldä

meri lainõkaplu viirde veerütäs,

nahkhiir tege tsusakuisi,

härm kuda hellä ( õrna)  härmähällü,

hannaga täht üle taiva

nigu helletäht ( popstaar) helgätäs.

Vasta süküst üün 

ma näie

     

Makõhalu ( üle pikä ao, põimukuu lõpp tõi miilde)

 Aknõ peräni

 ritsikä saagõldasõ välän,

 silmämõsu kausin mõstu kurgi,

 lavva pääle säetü puhta purgi.

 Pernaanõ purgi põhja hiit

 sitikalehti,  tilli ja kiblukat,

 latsõkäsi kõrraldõ pääle sääd kurgi.

 Paan mullõ aja marinaat,

hiitüs ku törtsü ätikät saa.

Kiivä keedüsegä üle valõtas kurgi, 

kaasõ ja kaska päält tuu saava purgi.

Aknõ peräni,

küük tossunõ ja sitikulehe- kurgi hõngunõ,

põimukuu täüskuul taivan

kurbligu silmä. 

Palukamekiga köüdüssin

 Paluka laisõldõn

 jumala armust

mättä pääl vereväs lännü.

Haardsõ peiu,

hiitse suvhtõ

maigoti.

Siin  parhilla olõ

palukamekigä köüdüssin

õkva ku härm härmähällüga

tuulõ hällütädä

( justkui ämblik  võrguga

tuulõ kiigutada)

Hädä om hindä asi

 Hädä om hindä asi,

  olku hinge vai midägi muud.

  Ku hädäldät, olõt hädävarõs,

  hätä vällä näüdätä 

  olõ ei määnegi muud.

  Mõntvuuri hädä hädälise aja kaivu,

  aga vällä säält ei avita.

  Hädä om SU HINDÄ asi !

  Ku hädä om- otsi puhmaalust,

  kiäki tõõnõ, sinno ei avita.

a.

Ha- ha haiku

 Pihlamarjust suus

sünnivad ussisõnad

võimsad kui välk

Saatusõ vasta ei saa. harm / hall)

 " Tere imä!".

   Sa kaet minno, aga ei tunnõ är'.

    Ma võta su jahhe käe hindä peiu,

    sa minno ei tunnõ är'.

    Ma kae su põhjata sinitsit silmi,

    sääl elo om paigalõ saiskunu,

     õkva ku vesi  är unõtõt 

    vanan  vändäga kaon.

   Sa mullõ pikält otsa kaet- 

    ütlet sõsara nime.

    Ma kae su  sügävit kortsõ 

     risti ja põiki, õkva ku küntü

     kahvadun näon,

     lõvva alt  sõlmõ köüdetüt päärätti

      hallin pään,

      kõvõrat jõuõtut vanna naist

      istman   tooli pääl.

      Immä, kiä jaganu hirmu ja armu.

      Ma ütle, et olõ su tütär,

       Sa ütled "Ahah" ja pikält kaet

      mullõ  silmä.

       Suur harm ja sõnnota tühjus

       om mi vaihõl, 

       saatusõ vasta ei saa.

Ha-ha haiku

 Ohakas valis

 lõpuks pehmed väärtused,

 osutus moodsaks

Elo om lõpu alostus

 Elo om alasi lõpu alostus,

 ütskõik ku pallo sääl

 ikku vai ilosat,

 ütskõik ku pallo sääl

 vaiva vai heldüst,

ütskõik ku pallo sul

asju ja raha,

ütskõik kas vainõ vai rikas,

nuur vai vana.

 Elämi lõppu,

 luutõn alostust.

 

Haiku

 Rohtunud aed ja

  vändaga kaev, eilne päev,

  kas elasin seal

Haiku

 Kibuvits suve 

 lõpuks heitis kleidi, näe

 küpsend ümaraks

 Hoolõga valimi 

pruntsõ ja pükse,

sõnnoga nii hoolõn olõ ei.

Mõtlõmada saadami 

pikält ja persele,

ütlemi sülg, 

midä suhvõ tuu.

Ülearvo kõnõldas tähtsüseldä sõnno

hõelaid ja vihatsit,

mõttõlda rumalit.

Kuulõ, mullõ jo teedä andas:

"Luulõtaja , miä sa poonjatat,

  meil om sõnavabadus ja

  lausõ lõppu panõ punkt."

Elo om hoitmine (armastus)

 Kiholaisiga suvõ-õdak

  kamminan praksva puu,

  kõrvusi istumi  

  aig sais mi vaihõl

  ülearroliidsi  sõnnota.

 Aig meid kattõ kaes

 mi ütstõist- ütegi sõnata,

 õnnõpissar silmänukan-

 tunnõ, 

 elo om hoitmine ( armastus).

Ha-ha haiku ( fotol metsporgandid)

 Kui porgand pääses

  peenralt lõid ladvad õide

   lahkus juurikast

Ha-ha haiku

 Raudrohi rauda

 ei ravi või  seegi vaid

 usu küsimus

Katõkõnõ vislapuuga ( vislapuu sõs kirss)

 Mille ma vislapuu istuti?

 Timäle rammu anna, 

 külmä iist häiermid kaitsa,

 võrguga tsirkõ hiidütä,

 mannakõisi korja,

 kivi vällä tikõlda,

 hämmätüst keedä,

 mille, 

 ku poodist om kõkõ saia?

 Niimuudu jo  

 imä ja vanavanõmbä teivä,

 tulõ takan tetä.

Vissel, kuimuudu  

iintulõva  põlvõ tallitasõ , 

ku kõkõ om  poodist saia?

 

Eestläsest

 Eestläsele miildüs 

 pekk ja hekk.

 Pekk olku läbikasunu,

 hekk tihhe ja korgõ.

Eestläsele ei miildü

 küle kõrval tõõsõ künnerpää

 ja hindä valitu kogo Tuumpääl. 

Eestlänegi olla taht

moodu perrä pop-up

timäl om hindä perma pinnär.

Ja vähä viil tuust

 tiä päävast päivä

 inämb Aaaa-iitäs

Savvusann lehekuun

 24.05.2024,

eelä sai täüskuu

vällän tsirelihõngunõ lämmi

 sannan ehtsä ja kuum (mesi)

 õnnõ aig üts silmäpilk

 algusõ ja lõputa

 sõski prõlla ja siin.

 Oll mulli ja mulgiputru

ja pikembät juttu, juttu, juttu

Hallus hallaüü ( noorkuu eputas ja flirtis virmaliste valguse käes)

 Hall hiilse hilläkõistõ

 ilmsüütüide häiermide mano

  süämest kalõlt käpist-

  himoga.

  Nuurkuu makõt ja hepot

  tiigi pääl.

  Murtusüä, murõ süämen

  pikäle sattõ maha,

  astun hain  krõbisi

  hallõlt jala all.

  Hengel nii hirmus ja 

   hengel nii  hallus, 

   ei lasõ hengätä, 

   õnnõ nuurkuu makõt ja hepot

   põhjavalgusõ käen....

Jõe juuskva priilt

 Jõe juuskva

 üle kivve

 alt vette sadanu puie

 priilt

 paitadõn pinikiilt.

 Jõõn omma sügävä havva

 pöörüse päält tuu viil,

jõgi om kavval,

ei saisa kunagi paigal

alasi vii ja tuu,

aos kuda eletü elo

mälehstüse ja saatusõ.

Elämi ütstõõsõst müüdä (hingpuhussin, hing kinni)

 Elämi ütstõõsõst müüdä,

mille külh- murra pääd.

Süäme ussõ om umbõn,

henge hinge rossõdsõ.

Elämi ütstõõsõst müüdä

hingpuhussin , havva veereni,

viimätsel pääväl luutõn,

hengele õnnistust....

Keväja hõng

 Keväja hõng om

är minevä lumõ

likõnõ ja undsõnõ,

käsu (kulu) palotamise

suidsunõ,

edimese piksõ

värskine,

lõunatuulõ lämmi,

üükülmä vilu.

Kevväi kipõlt juusk

rändäjäide tsirkõ laulujupi huulil,

 aja himmo ( võrgutab)

nuuri ja vanno.

Talvõ hüvästejätt

 Talv hiitse peoga viil lumõkruupõ,

  päiv pikut pilve all,

  Ilm oll jahedapuulnõ,

  viirpuuhekk varblaisi täüs.

  Talv jätse  mõskmada mustusõ

 tiiviirde ja akõndõ pääle,

pümmede üüde kurbtusõ

sulõteki ja padja  naaldõ.

Talv kopõrd tagasi talvõmaalõ.

Kost leüdä ?

 

Kost leüdä elämise illos kergüs,

ku müüdä om rohkõmb ku iin,

ku joudu viil om, aga ei painu puus,

ku aid  tettü  valmis ,aga viismist olõ ei alusta uut,

ku aig kippas iist, 

aolõ olõt tüüriist,

ütiskunnalõ pini iist,

hauku jo võit,

aga ei johtu sittagi,  

või-olla sõski,  luua viil midägi .🤔🫣

Inemiskund kõnõlõs rahust

           Inemiskund

    kõvva kõnõlõs rahust

ümbre lavva kokkutulõkil.

      Rahutuvvi liugõlõs

pommõga külvetü  tossava ilma pääl,

              üle ahivarsi,

nimetä  nummõrdõt kääbäste kotsal,

         rahutuvvi liugõlõs 

           paprõlipaku  pääl.

                Inemiskund

       kõvva kõnõlõs  rahust-

               televiisorin.

   Esä ja poja saava surma  väerinnan.

          Sõatüüstüs om sõal jalun

              ei jakku tapariistu:

                  tankõ ja miine,

             suurtükke ja druunõ.

             Inemiskund  etendäs

      näütemängu sõast ja rahust,

        poonjatas usust ja õigusõst.

           Sõamiis taht kõgõst kodo.

Ha ha haiku

  Hallivatimees 

 ei leia  taevateed

pilvisest taevast

Ha ha haiku

 

 Tuuli ja Pilvi

 pikutavad pilvedel

 vikerkaar  kõhus

Vanamooduline kõlvoline kooni

 

  Vehvermentsi ei osta viie grammiga,

  kikkasiini ja vabarna sahvti  

   poodist purgiga,

   soolaseene ja  supipõhi om kellerin  riiolin,

   sibula ja põrkna  võrgust kotin,

   mahla pudõli uutva tühäs juumist

   ja mano tuumist,

  mehitse mesi purgiga köögin lavva pääl,

  kae,  olõ vanamooduline,

  kõlvoline kooni

  silm helkäs  ja heng helüses.

Ha ha haiku

 

    Kaardõtsilk tsilgaht'

    kevväi kilgaht, kardohka

    ido heräsi

Ha- ha haiku

 

Päike sulatas

jää südame kildudeks

ajas läikima

E- abielo

 Elo- eh-hee e-ga

 e-kuul

 e-tervüs

 e-post

e-pilet

e-arvõ

e-toimik

e-notar

e- register

Eh-hee -tulõman:

e-sünnütüs

e-abielo

e-surm.

Eh-hee elo -

konh kõik sunduslisõlt

abielon E-ga.

Eh-hee👋😉

 Nii kirot ka E

Tii.käüjä ( teekäija , vingõrdas /lookleb )

 

Elo ja surma vaihõl

   vingõrdas

      elotii

  nädäläpäivi

 kuid ja aastit

 

  Tii.käüjänä

egä päiv käümist opit

  maha satat

   jalulõ saat

  haavu lakut

 ikõt ja naarat

pettüt ja petät

   ku söändät

    himostat ( armastad )

     vai ütlet

 saldust ( armastust ) olõ  ei olõman

         õnnõ otsit

leüät tä õnnõ  tsirelin ( leiad ta üksnes/ainult sirelis ) 

         kupatat ( tormad )

 mõistmada  armsas  pidädä

 mõistmada  rõõmu tunda

 häädüst tähelegi panda

 

Elo ja surma vaihõl

   vingõrdas

       elotii

hummogu tiiä ei

kohe tä õdagus vii

   tii pääl ollõn

        tiiät-

         et

    elät viil

ÕU-KA ( aurupunk -huiabella, lainasinAapo Ilveselt, kiä tellsü tu AI käest, kiä taht , või saia arvo, vai olõki ei vaia, lihtsalt sõnamäng 😜)

 ÕU - KA

illatsõn 

õdagun

ÕU-KA

undsõn

õhun

ÕU-KA

ingliga 

linnõldõn

ÕU-KA

meelega

jannatõn

ÕU-KA

sõbraga 

sessenden (sebides)

ÕU-KA

aurupunk

huiabella😜🥳

Ha-ha haiku

Generatsioon 

lumehelbekesed on 

veebihangedes

Vahtsõaasta alost aolukku astmist

 

Vahtsõaasta tull’

Swedbank saatsõ teedüsse,

mõnõ sendi kandsõ mano arvõlõ,

rahvas kesküül põrut pauguga raha taivalõ,

vähämb ku muidu, kõik olõ ei huidu.

Esäga kõnõli elost ja surmast,

är lännü sugulaisist ja sõbõr Kikust,

miil  kurvaline täl ollõ.

Taivaskoan   vasta tull’ tutva  naanõ,

talvõpäiv kullat   Otteni silla kivist kaarõ,

tuulõhõng tsiputõli puie päält  jõkkõ kulda,

rõõmsahe  Ahja  jõgi tuu pääle juusksõ ja naarsõ,

ilm lätt krõpõss,

vahtsõaasta alost

aolukku  astmist