26.08.23 Jaanist fb

 Ku periselt teedä tahat, sõs täämbä nii:

  Miä meist jääs, ku mi olõmi lännü, olõ tihtsäle mõtõlnu.

   Ilm oll pilvealunõ ja pehmegene, päävä pääle tsiput mõnõ piso, suvõ tõõsõpoolõ värvi, rohilitse ja pruumi, anni süvvüst, õhun helgät kurbus.

  Sõidimi rahuliste tiimeistri viimäst sõitu puhtõrongin ütest kurvist tõistõ, künkist üles ala, tiitüüstki müüdä.Seodvuuri es olõ tä roolin, a või ku pallo näid teid piten sõitnu.

 Niimuudu jätse tä hüväste seo ilmaga ja mi timägä. Tasalikult ja kinäste.

   Jääjide päien helgässi märgotusõ:

mehest, kiä helist ja huulsõ,

mehest, kiä juhat ja alasi avit,

mehest, kiä latsilõ Mõmmi,

mehest, kiä kuhjõ viisi  raamatid lugi,

mehest, kiä umbõlõ häste vilist.

 Laugõt lindu Tsirgutiil, onu Jaan, 

  ja vilistä meile vahel....

10.09.23 fb

 Aadu Kägu ja Viivi lätsi siinde filmin " Seenelkäük". Ma sai täämbä umalõ mehele mulgo pähä kõnõlda ja kuun timäga Pähnile RMK  seenekäügile  minnä.

   Oll väiga põnnõv, miika kuun olli seenetarga Veiko Kastanje, Tõnu Ploompuu , Marje Mürk. 

   Mu miis oll väiga tubli, üttegi siint es korja, a avit nuu seene, miä mu hindä korvi är es mahu, mõtsast vällä vetä ja filmse targa  jutu ja minno  üles...   Kai päämiselt päält.

   Seentarga pandsõ korvi  ütsikit siini ja tulli vällä piaaigu tühja korviga, a ma olli ull ja korjasi õks korvi täüs, no kuis sa jätät ilosa puravigu  võtmada ...

  Kamban oll peris mitmit võõramaalaisi, mõni eski Aasiast peri,  kõnõli inglüsi keeli. Lõpun küsse üts väiku võõramaa naanõ, kas ta või mu korvõst pilte tetä, lubasi lahkõlt. Sõs ta küsse, kas ma olõ mükoloog. Ütli, et olõ ei. Sõs ta tahtsõ teedä, kas ma käü tihtsäle mõtsan. Ütli, et seo nätäl jo kolmas kõrd ja ammõtilt jurist. Provval lätsi silmä suurõs ku tõllaratta. Kai mullõ õkva alt üles, ma jo suur naanõ😜.

    Kas  olõti midägi kuulu Hirve- pähkli- kedristõlvikust ( siin kasus maa seen, eski seenemehe lätsi leili ) vai Tolmavast parasiitlehikust ? Ma kah es olõ.  Kuulu olli pihkasõst liimikust , a korjanu es olõ,  umbõ hää siin,  miä panni pääl lätt vereväs .

  Imes tulõ panda , ku vähä mi hindä luudusõst periselt tiiämi.

   Paari päävä iist sõitsõmi  mehega kuun Tartulõ. Miis ütel, et kae ,Tesla sõitsõ müüdä.

   Tõtõstõ, must või müüdä sõita vai 10 Teslat, ma noid tähele ei panõ, jätvä täütsä külmäs. 

   Hoobis tõõnõ asi siiniga, täämbä sai  adrenaliini üles.

17.08.23 fb

 Käe mullan om hää olla! Kullõ üleaidsõ kikkaraadiot, kost inämbjaolt tulõ lühkid teedüssit, a eilä oll pikemb saadõ, pea lõunani.Kana saiva kõvva sekkä kaagutada, ku nimä lõpõtivä, alustivä kikka ( näid kimmälõ rohkõmb ku üts). Kana' õks ütenkuun, kikka näile perrä , a kõrdamüüdä.Ütsvahe kaagut kanakari nigu ooperikuur, häste kõvastõ ja hallõlt, tiiä ei kas kiäki kuri võõras oll liikman?

 Kats kätt, kats jalga, kõblas ja lapju- tii tüüd, minkaga rikkas ei saa.Tüüd, miä pand higi, soolatsõ ku suulvesi, müüdä sälga nirisemä ja hjussist silmä tsilkma nii, et nä  nakkasõ tõtõstõ halusalt kipitämä.

 Sääne iholine prosta tüü om nüüdsel aol peaaigu saadanast. Jah , rassõ külh, a tõõsõlt puult nii kundsiline (maagiline ) ja ehtsä.Periselt peris ja tuu egä kõrd perrätett ilmast maa pääle tagasi.

  Üts vällämaalane, kiä hummogu kohki Eestimaal tsirgulaulu pääle heräsi ollõv arvanu, et tä taivan.

  Kikkaraadiot kullõldõn hiidä puhma mant viimätsit veinimaigoliisi marju peoga suhvõ, kaeskõlõ  loksipinnärt, miä pill kübinid, olõ ütekõrraga taivan ja maal. Periselt.

18.08.23 fb

 Midä eestläne usk, olõ õks mõtõlnu, eeläki, korviga mõtsan. Seost väikust põhjamaast omma üle käünü viikingi ja ristisõa, riigi püürdmise.Kõik tahtsõva pähä määri hindä-ainomat usko.

  Pühäkua suurõstõ tühä nii liinan ku veeremaal.Seto' käävä Peko man ja sõs löövä papiga , kiä venne usko, riste ette.Ütsjago jõulu aigu lutõri usko, suikun kullõsõ kantslist jutlust.Usust kõnõlõjaid pallo, a tiidjäid vähävõitu. Ku mitu pühäkut ?

  Eelä oll mõts ku pühäkoda, ala minev päiv helgäs  õkva nigu altri pilt, pääväjuti puiõ vaihõl tsõõri, pedäjä helendi ku pühämehe, vaikiolõmine oll tõtõhallõ, sammõl kistut mu astmise, ümbre tsõõri oll illos ja hirmus vanahus. Võlskust ja pettüst es olõ.

   Üle kõgõ luudussäädüse.

    Heng mängse muusigat.

    Niisääne oll eeläne  Jumala teenistüs ( kiräkeeli liturgia, loe kelle , ei olõ miä, )

     No miä sa taast arvat- et ma olõ pakan vai ?

20.08.23 fb

 Täämbä hummogu olli kikka-aaria  hää tenori mõõtu, õkva ku tellitü esämaa tähtpääväs.

  Olõ ummamuudu mõtsa poolõ! Jao perrä vaia õks tiir vallaliisi silmiga mõtsan tetä. Lätsi huupi ja johtusi mõtsa, kos kiäki es olõ inne minno üttegi siint putnu.Kõllatsõ kikkaseene siin ja sääl õkva ku oodi minno, a pilvigu ni kitsõmampli olli  tsõõrõ viisi jala pääl vanas saanu.Patsiirse sääl väits käen ja ütekõrraga näie, jala iin  maa seest välän väiku musta torokõsõ.Es usu hindä silmi, musta torbikseene ja peris paljo, väiga hää söögisiin, miä hinnäst niisamatõ kätte anna ei.

 

  Sõs ma mõtligi, et ei olõ ilman palju kotussit, et saat niimuudu ütsindä rahuliselt  olla keset putmada luudust ja et inemise kiä märgütämädä matõrdasõ  hindä riiki, arvada ei panõ ilman tähele  musti torbiksiini hindä jala iin.

   Kikas lõpõt kirgmise ja laudapääsläsõ tekki muro kotsal laugjaid kaarõ.

  Nii hää om jo priilt ellä ja hengätä seod ello, ainokõst, mõtli ma tenoga .

18.08.23 fb

 Tuul pühkse suvõubina puie päält maaha. Lõiksõ näid sahvtis ja hüürläse, tiiä ei kost, ütekõrraga platsin. Edimält üts, sõs tõõnõ ja viil mitu. Tiiruti  ubinide  ja annomide ümbre,  traagõldi siiä ja sinnä, es meki midägi. Sõs linnasi tsõõri ümbre   pää,  üts kükäs pia nõna pääle , kõik aig õks vihatsõlt pinisten.

 Mõtli, mõni inemine om kah õkva ku hõel hüürläne, mürgiprits üten tiirutas ütest kotsast tõistõ,  olõ ei minkagi ei kinkagi rahul, jao perrä pill kihvti kah.

  Võhlul vinü ei vili, katõl kasu ei kari, mõtli ma ja lätsi küüki ubinasahvti kiitmä.

15.08.23

 Latsõpõlvõst meelen, et pühhi, midä perhega vai sugulaisiga peeti, olõ es palju, hilläkeste jõulõ, sõs jaani, värviti munnõ ja suvistõs tuudi kõo tarrõ. Kesksuvõl oll viil keriguoppajaga surnuaiapühä kohe pidi vannu inemiisiga üten minemä, tuu es miildü mullõ, kalmuaian olli kihulasõ ja  aeti juttõ , millest lats arru es saa.Ikäv oll.

  Mul mitmit setodõst  sõpru, kõik väiga kinä inemise ja panõ  jo aastid imes, näil üts kirmask lõpõs ja tõõnõ algas.Pito peetäs küläde viisi ja tihtsäle om kirmask üle Setomaa.Talsipühä, maaselits, lihavõttõ, päätnitsäpäiv, paasapäiv, pääle tuu om näil uma Kuningriik. Lõppi kostipäiv, kostilõ oll kutsutu terve ülejäänü riik. Ja naasõ pandvagi musta-verevä sälgä ja hõpõraha rinda ja leelotasõ,  kiäki nakas karmoškat mängmä ja sõs tulõ tõõnõ mano ja mäng kah, mehe ajasõ küläliisiga muidu tähtsät  juttu ja tuu om nii loomuperäne. Arvada, et  mõnõlgi süä halutas, a suu õks leelotas.

   Võrokõisil mu meelest säänest kuraasi olõ ei.

  Seeni, ku võrokõnõ mõtlõs, kedä ja kas kutsu, midä söögis pakku, om seto kolm kirmaskit maaha pidänü.

  Võrokõsõl,  aigu om.

Tihtsäle olõ kuulu, ku võrokõnõ ütles, seto om õks seto. Miä ta tuuga mõtlõs, ei olõ arro saanu.

  Tiiä ei, miä sa fb, seo pääle arvat .

23.dets 23 fbn hengest

 Mõtlõ hengest (miä koskil om, vai ei olõ 🤔)...

 Keväde kinun kässe Köstri  Tootsil henge iist huult kanda.

   Häniläse viimätsen värsiraamadun "Tõsõ mu maailman "hüpässi kunna henge iin rõõmust korgõlõ ( illos om tuud hindäle ette kujotada) , a tõõsõn värsin mõsk tä uma henge tuimusõst puhtass.

   Esi olõ luulõtanu " et vahel heng om hengehädän, sõs rõõmust helises "

   Om heng nätä vai nägemäldä, mõtlõmi, kirotami ....

   Mõni päiv tagasi kõnõl üts  provva, eski ei tiiä, kuis  nii vällä palasi, säändse luu.(Allpuul ilma kirändusliku ilota)

    Timäl oll' vana  ja väiga haigõ kassikõnõ, kiä   aigopiten lõpõt uma elo, kuuli loomulikku surma. Pernaanõ  ummõl kassile  must- valgõist rõivajupõst kirivä viimätse asõmõ ja sängüt är'.

   Päält kassikõsõ surma ollõv tarrõ illos liblik tekünü, kost, ei timä tiiä.Liblik istsõ  käe pääle , lasksõ hinnäst silestädä ja kattõ....

   Ütel ilosal suvõpääväl ollõv parv ( õks hulga) musta-valgõkirrivit liblikit ei tiiä kost tullu, ümbre timä pää veidü linnanu ja sõs äkki lakja vaonu.. 

    Hengeusko inemise saava arvo...

  Seon massinausko AI aol nii armoline lugu mu meelest.

 (  Käve mitu päivä kodo (kummitas)).

    Huulgõm sõs hengest, hindä ja tõisi umast, et tä saanu rõõmust korgõlõ hüpätä.... kooni liblik henge vii

09.08.23 guugli kuuk

 Nigu valla tii, nii moloraamat küsüs, millest ma mõtlõ. Mõtligi, et anna sõs tääle jao peräst teedä, õks uman keelen, millest mõtlõ. Seodvuuri kikkist ja kirgmisest, ja jah. Pindremehe Pulga Jaani kikas( vai om näid mitu) kirg ütlemädä ilosalõ Kevädepoolõ  üten tsirkõga ja ku huu sisse saa, õks üle noist.Sügüsepoolõ andva hummokusõ  helüharotusõ silmä ette  viletsämbile laulumehile. Ku muro pääl tohkitsõ ja kirgmist kuulõ, om päiv ilosalõ alanu. Kikkid om külan  sõski vähäs jäänü ja suur hää miil, et mõni viil om. 

  Mõtlõgi egä kõrd  ku kikkalaulu kuulõ, et ku kikas viil kirg, sõs külä õks eläs.

   Ja ku õnnõlik timä kanakari om,  kaagutadõn tsilgutasõ  õnnõ õnnõlikõ  õrrõkannu munnõ.

    Kirge kikkakõsõ, mu und ti ei sekä!

Dets 23 guugli kuuk fbst

 Muti mitmõkõisi  rean istsõva leso pääl, silmä kinni ja kooguti ette taadõ. 5-aastanõ poiskõnõ kai päält ja tahtsõ teedä, miä sääl sünnüs.Tääle anti teedä, " Är segägü, baaba lätvä reisulõ".

   Periselt sündünü lugu.

 Siin lõunan om aost aigu eederi putõl õks rohokapin ollu ja hõng jaoperrä tarõn.

   Õuka om  lõuna-eestläse imeroht. Eederi võtmise kuulkundigi mitmit.

( Viiga vai ilma, kuis sisse- vällä hengädä, kiä inglit näkse, vai es näe ).

Mõni ull andsõ otsa kah.

   Puulpäävä, pääle sanna, vai pidolgi ,teksevä  vanõmba ja noorõmba hõngo manu. Põnnõv om tuu, et naasõ ja tõtõstõ ka vanõmba  naasõ, es lüü eederivõtmise man risti ette ja egä nä joodigu es olõ. (Latsõ kaiõ ja pandsõva kõrva taadõ.)

  Eederiusk om lõunan siiäni kimmäs. Usotas, et ku tunnõt hinnäst kehväste, olt külmä saanu, panõ klahv  är' ja  ku trehväss 😃 õigõl aol, avitass. Ku corona tull', pruuvsõ  mõnigi tuud eederiga är' tappa. Hõng  oll' kõik aig man ja toss üleväl.

  Olõ üten seltsin ollu, kos üts lõunaeestläsest guru🤩 opas sannaõdagu julgõmbit põhjaeestläisi eederit võtma.

  Siiämaani kõnõldas, kuis ütel meesterahval kiä klõmmi hinge ala pandsõ nõna silmäga-näta vereverväss  läts ja plastist tops peiu är' sulli. Periselt sündünü lugu.

   Salgama ei nakka, hindälgi eederiputõl külmäkapin- egäs juhuss- õks rohuss ja tõõnõkõrd hõng man.

  Usk om sääne.  

Uson  om alasi  väke ja võimu, vahet ei olõ, usut eederi tohtõrdavat väke, jõuluevangeeliumi vai Elu24.

   Kae sääne märgotus inne pöörüpäivä ja suuri pühhi.

03.09.23. fbn

 Plaansõ hädäperätsit tõid tarõst vällän.Olli maaha sõitnu pikä tii , a taivast kupat vihma. Aiõ kurjas, kuu oll kah är lännü kinkaga tüllü otsi, miis magasi.

   Nõmmõmõts nakas muro päält, meri kohisi tarrõ. No tiiät jo, olõ mõtsa poolõ ja lätsigi vihmalõ kaemada mõtsa.

  Mõts oll ku sannast tullu, puhtas mõstu ladvust juurini ja ku paljo värve ni andõ, siini  ni marjo.Päiv oll paluka valmis küdsänü,  nigu putsõ andsõva kätte.Hiidi peoga suhvõ, maigoti sammõtist sisu,   veidü mõrkja nahk jäi perrä,  miä neelädi alla.

  Sõs mõtligi, paluka mara omma õkva nigu elo, veidü mõrksat tulõ õks alla neelätädä.Mara nobimisen om paljo ütist eloga.Päävä kaupa korjat tiidmist  nigu marju mättä päält.Aigo piten tõmbat peiu ja panõt korvi, väiksit ja suurõmbit.Aigo piten saa korv täüs.

Aigo piten, aastidõga   tulõ är tundmine.

 Nii mara korjamisen ku elon om vaia pikkä miilt.

  Kõik lähä ei kunagi plaani perrä.

Tõõnõkõrd, ku lasõt  elojõõl hinnäst kanda ja võtat vasta, miä elol pakku, leüät inämb ku  tahtsõt vai planiirset,    mõtli, ku kai  vereverevide marjoga paluka korvi. 

    Vihmgi andsõ õdagupoolõ perrä.

Fbst okt 23

 Mõtlõ tihtsäle, et massina võtva mi üle võimost. Siinsaman moloraamadun olõ esihinnäst kogõmada paar kõrda kitnü. Kogõmada olõ saatnu e- kirju inemisele, kinkäle es olõ mõtõldu.Sõrm tege inne kliki, ku mutso järgi jõud, süüdü õks ma esi, egä massin ei pia vastust andma.

  Üts päiv sai massinast teedä, et olõ Roosa Elevandi andmõkogon ja ku ma hindä andmid uuõnda või avvohinna saia, a ma es tiiä siiäni, et ma sääl kogon olõ 👀ja kuis ma sinnä saiõ

   Tõõsõl pääväl sai massinast pikä inglüsekiilse    e-kirä  ähvärdüisiga, et ku ma ei massa  bitcoinõ vai dollarit, antas kõigilõ teedä, ja panõ tähele, ma ollõv " fan of porn sites",  kuis ma mängi "dirty solo games". Massin tiid kõkõ.

  Ja autusõit, targõmb (arva är kiä tuu om)  istus autulõ ja sõs nakas klõpsma massinan ekraani pääl ja ma ei saa arvo mille, ku sõit  lähä ei välismaalõ,  õnnõ Pärnu-  vai Võromaalõ, kohe om sõidõtu mitmitkümnit aastit. Kats rita, üts tulõ, tõõnõ lätt, märgi kah üte ja nuusama ja ku mõnõst korjusõst müüdä sõidat, tuu om jo silmäga nätä ja mutso om pään. Aga ei, targõmbalõ piät massin tuust teedä andma. Tuu olõ ei viil kõik, sa saat käe rooli päält valla lasta, autu esi sõit ja vahetas tulli ja pidurdas ja õks tuu jaoss, et olõs miildüvämb ja mugavamb. 

    Seo suvi  sõitsõ ütte abielu registriirmä kohkilõ Tartumaalõ, targa massina käest küsse  tiid. Tiijuht saatsõ õkva võpsikulõ, kos es saa ümbregi  käändä, tull kimmäle tükk maad perse iin taasperilde  sõita.  Sõs leüdse massin ka tõõsõ tii. Küsü inne, massin tiid.

    Ei, egä ma massinide vastaline ei olõ, a mõnikõrd  tunnus mullõ , et ma ei olõ näide vääriline inämb🫣.

   Paar päivä tagasi küsse kinä pääliina  tohtri mu käest, et kas ma puutrit (arvutit) kah pruugi, et  kaia e-tervüsest teedüst. Ütli , et õks, õks. Tohtri kaiõ mullõ pikält otsa ja küsse, et kas periselt vai. Andsõ tääle  teedä, et hummogust õdaguni ja ma es võlsi joht. 

   Arvada , et ma ei anna sõs puutri pruukja mõõtu vällä..🥴

      

    Kae,  sääne jutt sai ja täütsa hindä pääst, uma mutsoga  kirjä pantu, es telli massina käest. 

    Ja massin parandas minno kõik aig, ku ma võro keelen kirota , a ma paranda sõs tetä ja olõ tuu kotsa päält küländ jonnakas✍️😃.

  (Pilti seodvuuri ei tulõ)

Okt 23 fb märgotus

 Mõtlõ olnust ja olõvast ja lihtsäst inemisest uman aon.

   Aost aigu om ollu inemiisi, kiä ilmangi püüne pääle ei jõvva, a andid või rohkõmb olla ku tuul, kiä sääl om.

   Olõ nii mõtõlnu Varstu külä umblõjast Saarna Liidest.Külän es olõ last vai naist kinkäle Liide mõnõs tähtpääväs rõivast es umblõ.

  Hädälise vuursõva timä väikule majja, kon ollgi õnnõ küük ja tarõ, hummogu ja õdagu, suvõl ja talvõl.Tarõn tä ummõl ja elli, niite, nõklu, kriite, rõivajuppõ ja poolikit töid siin ja sääl, lavva all ja pääl, ummamuudu kõrratus, aga sõski määnegi kõrd.Liide silmänägemine oll halb, prilliklaasi olli ku kats luupi.

  Umblõmise andi oll Jummal Liidele jaganu mitmõ iist ja kühvliga.

  Timä sobit ja ummõl  moodulise rõiva sälgä  kõhnalõ ja paksulõ, noorõlõ ja vanalõ,juubõlis ja kokkutulõkis, kooli lõpõtamises ja  argipääväs : sitsist, siidist, krempleenist ja villatsõst.

   Lätsit rõiva jupiga timä manu, tekset plaani, võtsõ mõõdu, sõs lätsit pruuvma.  Takkajärge tulõ imes panda, et timä esi säält kõrratust kõrrast nuu õige mõõdu ja rõivajupi üles leüdse. Jah , tüüd oll täl palju, alasi es olõ proovi aos kõik peris valmis, sõs tä õks jorisi ja torisi veidü, a  ku pruuvmises läts, sõs tä  allahindlüst hindäle ees tii. Kõik punnkõtu ja viltusõ ola käkkse är ja rõiva olli periselt viimätse Silueti moodu perrä.

  Õks oll pelgüs, kas rõivas tähtpääväs valmis saa, saiõ, mõnikõrd  läts sälgä umblõja triikmassina alt.

    Liide ummõldu rõivas   oll ainukõrdnõ , ilosalõ, puhtahe tett ja istsõ kandja sälgä nigu valatu.

   Ma  olõ ei kogoja, a suhvlipõhjan olõ alalõ hoitnu paar Liide ummõldut kleiti, sälgä külh ei lähä, a ku kätte putus, mõtlõ Liidest ku  Varstu külä Coco Chanelist.

  Jah, maailm es tiiä täst midägi, aga uman aon ja kotusõn, oll tegemist harukõrdsõ  andõga ja timä ummõldu rõiva olli alasi ku nähtäväs saanu armastus.

Sept 23 fb

 -Kõige paremini sööb see, kes midagi ei tee...

 -Pealegi, millalgi vaim mõjutas võimu, nüüd sünnib vastupidi, aga kuidas saada vaimust õndsaks, kui mammon juhib võimu ja võim vaimu. (A.H.Tammsaare)

Põrgupõhja Jurka om nõvvolda.Timäl, naasõl ja tõisil külainemiisil om raha Kavval-Antsu pangan arvõ pääl.

  Aastid tagasi, ku Ants panka juhtma nakas, oll kõik illos, lubasi lainu, andsõgi heldelt,  jagasi meelehääd- olarätte ja mett, näütüses.Pensionäärele andsõ teedä, julgõlõ tulõ kirsturaha hoita timä pangan, kuulut " Su kodupank om su lähkün".

  Viimätsel aol om pangaussõ  lõunast joba kinni. Innevanastõ olli kontori Kanepin ja Antslan, Otepääl ja  Räpinän, nüüd õnnõ viil Võro liinan. Ja säälgi olõ ei nii, et  lähät  ku vaia  ja astut uulidsa päält sisse. Kõgõpäält piät helistämä, kõnõlõma robotiga, (Jurka tuuga toimõ ei tulõ, naanõ avitas).Sõs robot and teedä kuna võit kontorilõ minnä. Sõs tulõ Antsulõ palvõkiri kirotada ja teedä anda, kunas ja kohe sa hindä raha kulutat,  esieräliste sõs, ku  plaanin mõni suurõmb välläminek. Pangaherrä piät tiidmä, et sa ullist pääst rahha niisama laias ei lüü vai terrorismi ei toeta.  Ants siis pidä arro, uur perrä  ja and  teedä....Kipõstõ ei käü midägi, mõntvuuri tulõ pikält uuta ja seletädä.

   Ja Ants, vana sunnik , om kavval nigu innevanastõ,  või ku kavval. Üle riigi and kõik aig teedä, et rahvas ei käüki pangan, kõkõ tetäs võrgun..🫡 ja tuuperäst olõki ei panka asja. Jälki võlss, tuud  tä ei ütle,  kõiki asju saa ei võrgun tetä. Ja ku pangan egä tüüpäiv puulpäiv, sõs tüüinemine ei saaki jo sinnä tüü mant minnä🤔. Suurõn liinan, näütüses Tartun,  nii ei olõ, a Tartulõ om Jurkal  pikk maa.

  Viimäte käändse  pangaherrä viil rohkõmb raha kraanõ kinni : inemiisil  ollõv väiga ohtliganõ raha nigu ta esi taht käeperäst hoita ja vällä võtta.

    Jurka tund hinnäst täpipäält nigu umal aol Peetrusõ man, ku timä teedä  leping küll oll, a  vällä tull, et tuu jo är muudõtu ja  taivatrepi ülemidse astmõ pääl panti  ala kirotamises ette uus papõr 🫤

  Ants esi maainemistele näolõ ei anna ja mille piäski....

   Jurka om vaiki, tä taht õks õndsas saia ( mõntvuuri kotun  vai külä pääl  veidü vann). Põrgupõhja peremiis tiid, taivan ja pangan, nalja ei tetä🥺

Fb 23.09.23

 Seo aasta hõiskas egä seenetahtja, kiä seenist ei hooli, olõ ei hätä ja är edesi lugõgu..

  Seenekotussõ hoitas kimmäle hindä teedä.

  Mul om üts illos kõivosalu, kost aastit kikkasiini korjanu.Tuu olõ ei kavvõn kinäst talumajast, miä läbi puie paistus, kiviga visata. Umbõs kuu aigu tagasi tekse sinnä korvi ja väitsega jänesehaagi, korjassi säält korvitävve siini, a tundsõ hinnäst veidü kehväste, et kuis ma korja tõsõ inemise maja takast seene är. Pidäsi piiri ja jätse majarahvalõ kah.

   Üts päiv mõtli, et kae kõivostiku üle.Kotsa pääl tundsõ hinnäst nigu lats kumpveki poodin: mõtsa all pikk kõllanõ kikkaseenist põrmanduvaip ilosa kärbläsesiinist tsõõri pääl. Pääle tuu porovikkõ ja heleverevit  vaelikkõ, suuri ja väikokõisi.

  Seodvuuri korjassi rahuligu söämega annoma täüs, miil sai hääs ja seenehalu andsõ hillätassa perrä.

   Sääl mõtligi, et majarahvast mõtsa veeren paistus seenehalu ei vaiva, a minno vaivas, kuis näid ei vaiva, mille  nä  ummõta mõtsan ei käü ?

  🤔

    Üts päiv ku tõõsõ kotusõ pääl siini kummardi, sõitsõ must mõtsan müüda kamp ratastõga inemiisi.

  Üts ütel kõvva tõisilõ : " Tunnõti seene hõngu. Nüüd väitse vällä ! "

  Hää mõtõ, nädälilõpp olõ ei kavvõn.

 SÕBRA, VÕTKÕ VÄITSE VÄLLÄ !

Fb 26.04

 Kunagi noorõ plikana, sügäväl nõukaaol, lugõsi raamadut "Elujanu.Jutustus Vincent van Goghist", hollandi maalikunstnigust ja tuu putut minno hingepõhjani, sügävält ja siiäni.  Et tuu raamat  mulle ette trehväs, tiidmädä midägi impressionismist ja maalatsõna suurõst maalikunstist, oll puhas juhus.

 10 aastaga maalsõ Vincent umõbs 900 maali  ja tekse üle 1000 graafilise tüü, elost läts haigõna  ja vaesõna ku kerikurott. Kuulsus tull pääle surma, nüüdsel aol mass igä timä  pintslijutt piä miljoni.🙂.

 Mi väikse maalapi pääl üttegi nii kuulast kunstnikku ollu ei olõ, ummõta om meilgi uma  kuulsa  pintseldäjä ,  üts arvas K.Mägi, tõõnõ R.Meel.

   Vincent maalsõ selle, et timä tõistõ es saa, arvada ka kõik tõõsõ kiä pintsli kätte võtnu ja ilmakuulsas ei olõ saanu, selle, et tuu  näide loomus ja tii....

  Ku ma noorõna raamadut lugõsi, es mõista ma muidoki unõngi nätä, et saa Goghi teossid lähküst kaia ja timä seletämäldä nättüse üle kõrdi märgotada.Vincent om mullõ ollu ummamuudu tiijuhis, olõ tihtsäle timä pääle mõtõlnu, andõ, elämise ilo ja valu, elo ja elotii pääle laiõmbalt.

  Ütiskund om inemiisi kõik aig , ja esieräliselt prõlla, pandu survõ ala, piät tegemä asju,  mis tõisilõ miildüs.Ei olõ lihtnõ hindäga sõbras saia ja jäiä.

  Ei tiiä kas Vincenti lugu  vai  talvõtsuklus,  aga üts aig naksi kirotama ja viil võro keeli, päält tuu pintseldämä ja ku luumises lätt, sõs aol ei olõ tähtsüst. 

  Usu kimmäle, et egäütel tulõ leüdä elon  hindä loomus ni tulõtorn ja tuu perrä himoga , pelgüsetä ellä. Himo ja leütü loomus kiirgasõ vällä ja tuu om illos, eski  üle ao.

  Ku olõt elomere pääl ja hirmsälõ lainõtas, otsi tulõtorni....

27.09 guulilõ küdsetü kuuk

 "Vai minakõnõ!", nii ohas vanastõ vanaimä esieräliidsi asju pääle.

 "Vai minakõnõ !", mõtli ma, kui näie üten pildipundin vasikist tettüt pilti päälkirjäga "Lehmabeebid".

  Ma naksi tuu pääle suurõ helüga süämest naarma.

   Üts mudsokas inemine olgi kirotanu, et vanastõ kutsuti noid eläjäid " vasikas".

    Kõik tiidse, et hobõsõl sündüsi varss, tsial põrsas, lambal tallõkõnõ ja pinil kutsikas. 

   Väiku latsõ kotsile üteldi tita, kiräkeeli vast ka beebi.

   Olõ pikält "lehmabeebide" pääle mõtõlnu ja märgotanu🤔.Imeski pandnu.

  Tõõsõlt puult: uus aig and sõnnolõ uuõ tähendüse ja mis tetä,  ku köüdüsse maaeloga om piaaigu läbi raotu ja tiidmise elost tulõva inämbjaolt puutrist.

   Mu põlvkund saa kimmäle arvo,  ku kõnõldas peedi kõplamisest, haina niitmisest vai rõuku pandmisest, esiki mõsu kolkmisest, aga nüüdse ao koolilatsi jaos omma nuu inne tühä sõna.

"Tuu miä tõi meid siiä, ei vii meid edesi", nii om president Ilves ütelnü.

  Aga kohe edesi,  mõtlõ tihtsäle ?

Valitsus uut  latsõsaamislainõt ( beebibuumi), päälkiri päävälehen lajatas "Puul Eestit maalõ elämä!".

Õnnõ lõugahtusõ ja tühä sõna.

   Vallaharotust (analüüsi)  om vähä.

Tõtõstõ, ma ei tiiä kohe edesi, aga talupoja tarkus, et midä külvät, tuud lõikat, pidä kimmäle egäl aol paika.

Guugli kuuk 13.10,

 Ao lõpmalda vuulun, häötämise ja är kaotamise tuhhina seen  olõ mõtõlnu kerikist ( kirikutest).Mu hindä tüükotus om piaaigu kerko värten. Kerkokell om aastit tiidä andnu rõõmust ja leinäst.Tiit  tüüd, aga kinkälegi lüüäs viimäst kellä.Harglõn, Urvastõn, Vana-Roosan ja muial puul, koh rahvast  järjest vähämb, saisva kerko ku tunnimehe, kikas tornin, uhkõlõ keset küllä.

  Saisva ja illos om kaia.Eestläne om usoleüge, kerkolõ on meil asja vähä, aga maamärginä keriku jo  väiga  uhkõ huunõ.

  Nõukaao karjalauda, kuivusõ, kontori, tüükoa ja eski mitmõkõrdsõ elomaja omma tühä ja lagonu, tuul õnnõ ütsindä huik.

  Ja uuõmbast eesti aost, kipõstõ kokko klopsidu hirmsa suurõ plekist poodi ja laohuunõ,  vai uuõ kooli- ja elomaja, kas noist saava uuõ maamärgi.  Või-olla ei piaki.

  Kimmäle om uue ehitämine lihtsamb.

Kas uuõl asjal kah häädüst om ja  asi esi aon hindä jääs, om esi küsümine.

   Aastid tagasi  istsõ mu lavva takan üts iäkas vanamemm, kiä tahtsõ perändädä hindä Singeri massinat, vahvärki ja  päält tuu kirotada testamenti kõrraldust, et timä talon om jo seitse põlvõ eletü ja tulõ seitse viil ellä. 

   Ma hindäette mujahti sõs😏 ja kõnõli, et nii peris ei saa.

Ja aastid ildamba om tuu memm mul kõik aig meelen ja timä mõtõ  paistos järjest kinämb.

   Tõtõstõ illos om kaia vanaimä, -esä tarõ puhtas kraabitut saa aastast palksaina, sääl om jutus ,  juurõ ja jaoperrä prahti.Muro pääl maakivi keller.Köüdüsse, midä raha iist ei osta.

    Põlva kerko ümbre  naatas vanna häötämä, luuta  ja usko tulõ, et asõmõlõ tulõ uus ja väärtüsline. Vana 15-ndäst saandist kerik kaes tuud päält ja jaoperrä lüüäs säält  viimäst kellä....

Guugli kuuk 03.11

 Võro keelest ja meelest...

Ilda aigu tull mu mano asju ajama üts kundõ ja innekõkõ küsse " Kas ti olõti Ere Kürsa ?" Ja ku timä sai teedä, et tõtõstõ nii om, ütel rõõmsa helügä " No sõs või jo võro keeli kõnõlda " ja tuud mi tei, õnnõ papõr sai kiräkiilne.

 Kontorin vahetati ussi (uksi)  ja ma naksi tüümeestega võro keelen poonjatama.Nuurmiis nii 20+, kõnõl vasta ilosan võro keelen. Miil sai hää !

  Suvõl trehväsi sõpruga ülikooli aost,  5 aastaka jagasimi ütte tarrõ, tulõtimi miilde vannu aigu ja nimä ütli, et ku mu imä ja esä paar kõrd Tartudõ käümä tulli, ollimi  hindä vaihõl kõnõlnu võro keelen.(Esi ma tuust tiiä es midägi)

  Jo tuu nii sõs omgi, et mu hindä jaos om võro keelen kõnõlamine ja nüüd jo ka kirotamine loomuperäne.

   Mõnõ võro keele sõbraga kirotami kõik e-kirä uman keelen.

    Ja är sa märkü, ilda aigu küsse mu poig kirän ilma kotsile "Kas om  lämmi?" (Midägi om õks külge jäänü).

   Tütär, ku vaivas võtt, kirotas peris häste uman keelen.

    Ku olli võro keele iistkõnõlõja, mõtli tii kõrrakõsõs aos moloraamadu, et võro keelen kirgmine kavvõmbalõ kuulda olõs ja siin ma nüüd olõ.

   Olõ tihtsäle mõtõlnu, et pias pakku pandma, aga sõs ütles vai kirotas mõni sõbõr hää sõna ja tege tuud kah uman keelen.

   Viil inne moloraamadut  pandsõ värsi üles luulõblogisse  https://luulelennud.blogspot.com ja jagasi tuud sõbrulõ. Sääl om nüüd üle 440 postitusõ (päämiselt uman keelen) ja hindälegi suurõs imestüses ja rõõmus  om  lugõjaid, mihklikuun 375 kõrda, viinakuun 320+.

  Sõbrulõ  õks vaihõpääl kire ( kiren), ku midägi uut olõ üles pandnu, aga peris täpselt tiiä ei kiä lugõva ja loetas ka "vannu asju". ( Sääl kiäki ei laigi, külh saa kommi) 

    Tennä kõiki, kiä tuud om tennü ja  säält midägi, mis pututas kah leüdnü.

   Mille ma seod kirota:õks tuu peräst et kirgi uman keelen ja  selle, et tulõman om võro keele nätäl.

    Kiotadõn ja lugõdõn olõmi ütenkuun "keelepästjä".

   Lugõgõ võrokiilset Uma Lehte, täütsä pähämäärmisprii (reklaamivaba) ja ilma rahata, saat kätte internetist.

   Sääl om käümän egäsügüsene jutuvõistlus, uurgõ perrä ja mille ei pruuvi esiki midägi kirjä panda.

   No sai umbõ pikk jutt ja tiiä ei kiä viise (viitsima) lõpunu lukõ.😆

   Õks hääga ja väega

uman keelen kõnõlamise,  lugõmise ja kirotamiseni.

  Panõ siiä pildi päälkirjäga " Väiku suurõn ".

Guugli kuuk asjust

 Seodvuuri asjust...

 Tiiät, et inemise murõtasõ süämest, miä näide asjust päält är'minekit ( surma) saa ja tõõsõlt puult  uurva ja tahtva kavvõst  ja lähküst sugulasõ , uma ja võõra teedä kohe är' lännü inemise asja jäie ( näütüses luureha, vana piibli, tüüriista ni  talvõpuu ).

   Inemisest hindäst kõnõldas vähä.

 Päält viimäst sõta oll asju vähä, kõkõ tull hoita ja jaka. Mu äi om kõnõlnu, et näil oll vellega katõ pääle üts paar viigiga pükse. 

  Aoga om lihtsambas lännü ja  asju mugu  mano tullu. Nõukaaol ostõti tuud miä kätte saia oll, alt ja päält leti, palgõndõ viisi sitsi, purgikaasi, sektsioonkapi olli rõivast ja annomit täüs. Mu esä käve tuusiguga mitu aastat Narva- Jõesuun ja tõi säält õks   miitrid  peris linast  linarõivast, jo imä käskse, mõni noist  siiäni alalõ.Ei olõ jõudnu är pruuki😆.

  30 aastaka tagasi  ostõmi talongõ iist viina, tsukurt ja siipi.

  Kõik ostsvõva,  õks nii, et asi olku, vaia är minku...

   Nüüd uuõmbal aol om asju kummardamine saanu vahtsõ palgõ, üts pähämäärmine lõpõs, tõõnõ algas,  telehvoni tiil, võrgun, üüse ja päivä.

  Ja panõ tähele, ku sa tahat aolehete, kon pähä ei määridä, massat inämb.  

   Imes ei jõvva panda, inemise saisva egä vahtsõ poodi ussõ takan , et midägi jälki odavalt saia.Õks viil!🫣

   Elo kiirdles asju ümbre. Ku asja  omma nii tähtsä, sõs olõ ei imes panda, et inemine tulõ miilde sõs , ku midägi saia vai vaia.

  No ja riigil kah minnev tuu peräst sitastõ, et ostõtas  vähä.

   Ku võlss (silmakirjalik)  mi ütiskund om, ütel puult kõnõldas tõist kõrd pruukmisest, kokkohoitmisõst,  vähämb tsolkmisest ja tõõsõlt puult  andas egä õdagu teedä, et kulutami ja pruugimi vähä,  tulõ ei koskilt riigile rahha. Siin ja sääl om jo hilläkeiste üteldü, et sääne kõrd, ei  saa olla kestjä ( jätkusuutlik)

    Inemine tahat vai ei,  om õnnõ nummõr statistigan ja  inemises olõmise väärtüs suurõstõ  sõnakõlks....

   Must Riide ei lõpõki är, jõulumöll om kah  alanu,  sitaratas tsõõritas kooni om   kasulda asju  ostjaid.

   Rahulist pühäpäivä !

Novvembri

 Novvembri tujo sai sääne, mõne sõnaseltüsega👋

Harm (hall) undsõ (udu)

 hingpuhussil ( hingetult) 

sisse murd ekkä henge ni  prakku

helüldä.(hääletult)

Tsilk-tsilk

üte piso (piisk) kaupa

vihm satas maaha.

Plärts-plärts

lörts lardsahtas

vasta maad.

Hillä-hillä

 hebeme kaupa

valgõ lumi kinni katt mua (pori)

rahu saa väsünü maa.

Henge hengäse

meelerahun.

Guugli kuuk 01.12

 Kuiki ristitü ja laulatatu, ei saa ma üteldä, et tunnõ pühäkirjä.Suurõlt jaolt tulõ umas võtta, et olõ maausko pakan. Tuu tähendäs usklik külh.  Kuimuudu ja midä kiäki usk, om süväste ( sügavalt) hindäperäne ( individuaalne) är tundmine ja tõisil ei olõki sääl sõnaõigust.

   Jõulu  piäss olõma suur  kristlik kerikupühä ?

   Ma ei tiiä kuis teile tunnus, aga innekõkõ om aasta pümmemb  aig  , kos saat aigu võtta, perhe saava kokko ja päält Tuumapäiva, pümmembäs inämb ei lähä, uuta om vahtsõt valgusõ aastat.Kinä aig kündlit palotada, märgotada ja  kõik kõlisõv ja  pliksõlõv ( vilkuv) tühi-tähi  tähele pandmada jättä.

   ( Seo oll sissejuhatus värsile)

    Oh pakan,

    kas sullõki keset talvõ

    külmäl aol üts roosikõnõ

    neitsi Maarjast

     Juudamaal sünnüs.

    

     Vai pakan

      sa kippa kohvri pakit ja 

      lämmäle    pakõt

      kooni pühä üü müüdä saa.

     Sa pakan

      umal aol,  vasta es võta ristiusko,

      ni prõllaki tiiä ei 

      kedä  vai midä usko.

        Jah pakan,

       su Maarjagi  Paganimaal eläs

        ja jõuluga  moodu peräst     

       õnnõ makõtat veidü.

        (Jõuluga moe pärast flirdid veidi)

          Aig võtta aigu👋