Üts päiv mõtli,
mis olõs' ku nakas kah mudijas.
Edimält mudis’ ma miist,
nii, et timä tennü är’
kõik tüü mu iist.
Sõs mudis’ latsi
elämä täpipäält nii,
kuis imä näil kässi.
Pääle tuu mudis’ kliente
mu mano tulõma ja minno kitmä.
Kedä sõs viil mudida-
märgoti, märgoti, märgoti ?
Vällä märgoti-
rahvast peas kah veidü mudima,
et na vähämb kullõs kõiksugu
mudijaid ja selgeltnägijäid,
mille jaos luuja hinele
aru andsõ ja pähä pandsõ
ku kükkad sinnä, kohe tõnõ sul käsk.
Märgoti, märgoti, märgoti
ei taha hinele mudija staatust , ei saatust,
lää uma ainoma eloga edesi,
ei mudi tõisi ,
ei lasõ hinnäst kah.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar