Pärlijõe viimane ebapärlikarp palub :
Lase veel jõgedes voolata.
Ära paisuta,
palun ära paisuta.
Lase veel oma voolusängis
puhata,
ära vee elu korralda ,
palun ära paisuta.
Jõe soov on looklevate kallaste
vahel voolata,
ära vee elu korralda,
palun ära paisuta.
Jõgi ei soovi
olla te ülejääkide solgitoru.
Jõe soov on lihtne-
voolata,
vaikselt või vahutades üle kivide ja mööda neist,
silitada vesikuppe ja penikeelt,
jälgida kiilide tiivaripsu õhus,
ja tänutäheks sillerdada, sillerdada, sillerdada.
Kas tõesti palju on paluda
jõele ainumat õigust -peatumata voolata
ajast aega, ka pärast teid.
Allkiri: Margaritifera margaritifera,
ohustatud liik.
Algallikas Inspiratsioon luuletuseks saadud Jürgeni artiklist, mille leiad vajutades lingile algallikas. Olukord meie jõgedes tuleb välja on hull.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar