Käest kinni, kats sõsarat,
kolm vast ja viis,
piimämannõrg, pruukost
väiksen käen,
mi katõkesi lätsi üle mäe.
Tõsõlpuul kiviga visata üle
mäe,
kah sõsara, Minna ja Kristi,
meid oodi.
Ollimi sääl näide vüürüsen,
köögih,
pruukostigi peräle toonu,
kats väikut sõsarat-plikatirtsu,
kats ütsikut vanalikku naist.
Mäe pääl nõmmõliivatii laiut´
ja kassikäpa liiguti päid,
kõkõ oll´ – küll ja viil.
Tullimi katõkesi üle mäe,
tiidmisega mullõ, et ma olõ suur,
ütsinda lubati kotust nii
kaugõlõ
ja tüükohus panti mu olgõlõ.
Kats sõsarat tullu säält
–
ei määndseltki mäelt,
üte Võrumaa liivahavva künkä
päält,
üts nabanüür, liivanõ jalgtii
nä ilmä viinü,
kõik aig õks rutustõ tiil,
Kristi ja Minna poolõ,
tähti takah Linnutiil.
Käest kinni katõkesi mi lätsimi
üle mäe.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar