Ta sais ku sammas mädasuu mätta pääl,
kaes ümberringi, aga ei näe,
kullõs, aga ei kuulõ,
kompas, aga ei tunnõ,
tal alati ainumalt üts õigus,
tiiä ei, kas kiäki meist ta
?
Piiglikõnõ, piiglikõnõ saina pääl,
kiä om õigõmb ilma pääl ?
Olõ ei ainumat õigust
egä õigõmbat ütte,
tõsõ mätta päält ilm
näütas tõisi juttõ.
Mättält mättäle lihtsämb
jõuda om ütitsel tiil,
lasõ arul hindäle anda ütsmiil
ja mõnikõrd ka üts kiil.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar