Varblasõprovva
mu viirpuuhekist
jätvä
sulõkuvvõ ossõ pääle tuulduma
ja läävä ] soendis,
tsiuh-tsäuh,vurr-vurr!
Pagõsõ
hilläkesi nellä ratta pääl järve viirde
väikulõ
valgõlõ Ramirendi luuži,
tsiuh-tsäuh,
vurr-vurr!
Vilistäse virgastõ
uudisside juppõ,
viskasõ hundinaha
säläst,
tsiuh-tsäuh,
vurr-vurr!
Läävä
tsädsisten külmä vette,
sääl jah
vii vägi ja võim,
järve pääl
kõrras vastapaistus
– provvade hing vast,
lännu,
tsiuh-tsäuh, vurr-vurr!
Viist jälki
kambakõsi luuži,
sääl
alastõ, ei määnestki poosõt,
aga nokast
tulõ vahtsit helüsid:
ret-riit,
ret-riit, tii-viit, tii-viit,
miil hää,
tsiuh-tsäuh, vurr-vurr!
Provva jo
hekin ja sulõkuvvõ sälän omma[ .
Aga õdagu
sängün sõs esävarblanõ esines.
Küsüs: „Tiimi
kah midägi?“
„Jah, aga edimält
kuuma tiid.“
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar