Aig lännü aasta tüü om tennü
ei joosõ inämb hainamaal
ja tõisiga võistu’ marjamaal,
viipütüga vett ei veetä joht
igäveses kaonu UAZ ja GAZ
nii aastakümnid teid
mõõtnu verrev VAZ’.
Aig lännü, sõpru sugulaisi
üten timäga.
päiv õks paistus üttemuudu egäle,
nii noorõlõ ku vanalõ.
Ei olõ mõtõt ikkõ’- halla
Paremb üten liipa nuuriga
ja tunnõ rõõmu egäst
vastsõst pääväst-
las noorõ teevä väiksit suuri viku
ja omma korgõ linnuga,
ei jõua sa joht kõiki targas’ opata.
Aig lännü - aasta uma tüü om tennü,
no võta aigu veidü puhada
ja rõõmu tunda
aastast, pääväst, kuust ja tsirgulalust lehepuul.
Aig ja aasta uma tüü är tennü
elotsõõr käü üten näidega
nii üü ku päävä
ja sünnü surmaga.
Ei olõ mõtot ikkõ’ halla
ei nuurus tulõ tagasi,
kah vanan eän võit nuur viil olla’
ku huvvi tunnõt - võtat elädä.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar