Puudelt pudeneb lumi valge puudrina
mu
närtsinud naisenäole.
Lumeglasuur katab
laukasilma , ahvatledes möödujat
iluduse maitsmiseks kaasa haarama.
Kidura rabamänni vari seisab stoiliselt küütleval lumevaibal
kui sihvakas modell lavalaudadel.
Soomätaste ümarad lumemütsid säravad
küünlakuu säravas päikeses puhtaks pestud pehme beebipepuna.
Astun külmunud
laudteel kriuks igale sammule juurde poogitud
tuhanded aastad talla all -kõmiseb.
Olen
tasa ja alandlik , et saaks jääda
- ka jää
!
Kuulan ja kummardan - mõtetest tühi pää !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar