Varbalasõprouadõ suvitsõ lennu ( võtame ütenkuun vett )

Varblasõprovva mu viirpuuhekist omma  tegüsä,

olõ ei aigu ütenkuun linnada,

laulutsirgu helle helüga

võimust võtnu kõik õdagu.

Provva nüüd paarih,

vihmaviirenn näil spaa,

kos esävarblasõga hullada hää.

Aga mõni õdak, ku aigu saa,

tege umasuulisõga reivi:

kuun võtva järvevett, 

vahel pandva näkki,

kodotulõkus kobistas kõrda siiva,

hindäteedä mõtlõs, et umasuulisõga om hää,

võtas mõlõmba,

aga edimält õhku ja vett,

sõs mulli ja hummoku Värska vett.

 

---