Sa ütli, sul om to do list,
alati üts jakkus,
aga ma olõ kärre, tsärre,
kõrraga är tii ja prõlla
olõ täütsä jakuta.
Sa küsüt: „Kas armastat minno?“
Ei tiiä, miä vastada.
Ma tuu pääle küsü:
„Miä armastus om?
Sa vaiki, ma ütle: „Jakkus
õnnõ.“
Nii ütenkuun elämi,
Yin ja Yang,
aastit kolmkümmend midägi.
Tulõ ette, hussi muudu
mi tõnõtõist salvami,
inämbältjaolt tarkust
laskõ olõval olla.
Jakkus – suurõstõ üteldü,
käümänollõv,
kos üts om Yin ja tõõnõ Yang,
tävveste miildüs mul.
Vot niimuudu õkva luulõti,
kas küsümisele kah vastassi?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar