Hummoguti varblasõ mu viirpuuhekin
pidävä mokalaata,
kullõ näid, ei kaeta.
Varblasõprovvadõl uhkõ
värvilise kuhvti
ja vaia näil värsket luhvti.
Esämaal sünnüpäiv,
provvadõl lindamise plaan,
hummogu vette -
teretämä päivä,
lämmä leevä pääle võidu määrvä ,
Küllä tulli ka ontliku
provva tõõsõst hekist.
Päävä
pääle käändsevä vinte pääle,
hääd parõmbat tõstsõva lavva pääle,
teretivä sannalisi -inämbjaolt veidü purjakil
nuuri mehhi,
kiä eski kõnõliva murdõkeeli,
juusksõva, kapõrdiva sanna ja vette,
kurat, näide meelest üts
vanaimä jäi ette,
a pidul olli hindämeelest õnnõ kinä sulõlise ,
päälegi ilosa naasõ ja provva ,
es olõ üttegi pensionääri.
Ilm oll illus, sann kuum, järvekene
meid uut,
vihata juusti sanna ja vette,
lavva mano, selle et söögi olli väiga hää,
kõik tiidsevä, ku annat - sa saat.
Esävarblasõ koton koti pääl
uutsõva, miä seokõrd saa.
Saiva, tagasi lustilise
provva ja
hääd parõmbat lavva
päält,
maigutava ja matsutiva,
ütlivä:
„Harva lindat ja söögi lätvä järjest parembas „
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar