Talv om kinäde kirjuga kindidõ paarõn,
villatside sukkõ lämmüsen
ja är’ pliiknün vanaimä koetun kampsin ,
ahon hõõhkavain hüdsi valgusõn.
Talv om värskilt sadanu horkva lumõ seen,
puie pääle lammõnu lumõvati totukõisin,
ja härmätüsen mõtsa vaikusõn,
täüskuun hellelt helkvän tähitsen üün.
Talv om mõnõn tujokadsõn tuisupäävän,
lumõlõ kiä puhk hanna
ala
ja ütsikun porknast nõnaga lumemehen,
aknõ all muro pääl.
Mu talv om valgõ lumõingli,
kiä pikutas põhjatähe all.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar