Olgõ pääl eletü aasta ja elorasõhus
kõvõras vaotanu säläroodsu,
töndsis tennü tandsujala,
lühküs lõiganu jalgtii.
Pästä vana elopuu päivi sadanu
rassõ piimävalgõ lumõ vaivast,
ijäne süütäolõk puistus palgilõ.
Elo tinätsit pagonit maha ei ropsi,
ütskõik ku paljo rahha kah –
tulõ eloga är leppü.
Õlgadel elatud aastate raskus
kõveraks vajutand selgroo
töntsiks teinud
tantsujalad
lühikeseks lõiganud jalgtee
segadus peas-
päästan vana elupuu päevi sadanud
raske piimvalge lume
vaevast
jäine süütus langeb näole ja silmile -
elu tinaseid paguneid maha ei raputa
mitte ühegi rahaga,
lepi eluga
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar