HÜVASTI

                                       

 Lihtne öelda ja tõdeda-

 pole mõtet kiinduda,

 lase lahti  asjadest-

 nii  lihtne  öelda, jah .

 

 Kuis visata ära kitsas säng,

 mis pulmadeks kingitud,

 milles aastaid üheskoos ärgatud,

 või vana Sigla karburaator ja käigukang

 ja  vanad saapad, mis hästi sind teeninud,

 kilomeetreid sõitnud,

 pikki päevi  astunud, astunud.

 

 Veel raskem on  öelda hüvasti kodule,

 mille enda  kätega ehitand,

 tead täpselt ta lugu, mida noortele heietad:

 kust ehitusmaterjali said ,  

kes  mida  aidanud , õpetand 

 ja  sa ise, kõik nädalavahetused,

 puhkused ehitand, ehitand.

 Tead täpselt  ta vigu,

 millega ammugi leppinud,

 sinu oma kodu ju.

 

 Ja siis tuleb aeg öelda hüvasti-

 omaenda kodule,

 lugeda ostjale  üles kõik vead,

 seaduse mõttes  rohkem halba, kui head

ja vastu saad pangakontole eurorea.

Juriidika äärmiselt  lihtne ja labane,

aga süda, jätab lööke vahele.

💦💦💦💦💦💦💦

Lihtsä üteldä,

olõ ei mõtõt süämehe võtta,

lasõ valla asjust –

lihtsä üteldä.

 

Kuimuudu är visada ahtakõnõ

pulmõs kingitü säng,

koh ütenkuun aastit heränedü,

vai vana Žigulii karburaator ja käügükang,

häste tiinnü vana saapa,

pikki päivi ütenkuun astunu, astunu.

 

Viil rassõmb om hüväste üteldä

hindä kässigä ehitet kodolõ,

täpipäält teedä tä aolugo, miä noorilõ heietät,

kost sait kivve ja laudu,

kiä opas ja avit,

esi kõik nädalilõpu, puhkusõ,

 ehitit, ehitit.

Teedä timä via, millega ammu aigu lepnü –

hindä maja ja tarõ jo.

 

Ja sõs tulõ aig jättä kodoga hüväste,

 ostjalõ lukõ üles kõik via,

säädüse mõttõh inämb halba ku hääd

ja vasta saat pangaarvõlõ euroria,

säädüs nii lihtsä ja labanõ.

 

Aga süä jätt lüüke vahjõlõ.