Üts memm väega haigõ,
kokko võtsõ viimätse tahtõ,
istsõ trepi pääl, puhas
jalgu,
tull' ja kirjä pandsõ hindä viimätse
tahtõ.
Kiäki ütel palvõ-
saatus tii nii, et memm kannatanu
vähämb,
taivaesä võta ta kehä, anna
vabas vaim.
Tuu memm oll' väega haigõ,
paari nädäla peräst tä lännu
oll.
Kiäki ütel, kuis nii võit
pallõlda ?
A ku ei jõua inämb elädä,
memmel jo õigust üteldä- elo om eletü jah……
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar