Ha ha haiku

 Laugul on tähed

kõik peas ja sassi need

 iial ei lähe

Mõtsaküläle

 Roitsõmi  tühän külän

 vannun majjun

 muro pääl kõtuni nõgõssõ

kõrvõti

peräni aknõ all kasvi roosi puhma 

naadi seen sitikapuhmistu

tiigi veeren  suurõ  hõpõpajju

kõllatsõ häiermä häste hõngassi

roitsõmi majjun

koppõ haisun

ussõ krambin ja peräni

katski  aknõ olli pessetü

hiiresitt tühän sahvrin

põrmandu pääl hainust asõmõ

otsõmi varandust

hirmus

põnnõv oll

kotun mi tuust es kõnõlõ

arro  lats es saa, et

häädünü  oll

 elo

 nii mõtsaküla talukotussõ .

 No kõik  tarõ asõmõ

maatasa nurmõs künnetü

aga mõntvuuri mutso  üles leüd

hõpõpajju esierälidse  hõngu.

Plesspää õnnõst

 Pluum ja tuum

 ubinapuu häiermäilon

 ütekõrraga 

 satas häitsmelummõ,

 võiuhaina nurmõ tuul

 keerutas puie ja puhmi vaihõl 

 ütekõrraga

 siimne undsõn  hõlosõ

plesspää jäänu peräle,

kuusõpuul värski 

hapnakõsõ kasu,

tsirelipuhman hinnäst käkk  õnn.

Õks õnnõ jo otsit

või  õnnõs minnä

vai ei 

ja leütü  om

mõrksa ja vastaline

nigu tsireli tott hamba all.

Plesspää õnn  om pallas olla.

✍️✍️✍️✍️✍️✍️✍️🤝

mõrksa ja vastaline/ mõrkjas ja tõrges

pluum/ ploom

Tuum/ toom

häiermäilon / õiteilus

undsõn hõlosõ / uduna hõljuvad

plesspää/ kiilaspea

hapnõkõsõ kasu/ hapukad kasvu

pallas / paljas

Haiku

 Mai läheb ära

 mailane  toob sine me

jaaniöödesse

Ha ha haiku

 Kuutõverohi

 kuud ta ei ravi lihtsalt

 tuules ilotab

Inneskisest aost

 

Küla veeren oll väiku matal puust maja, keväde häitsi  maja iin tsireli. Majja  sisse astõn lei edimält nõnna värski  trükütüü hõng. Korgõ leti takan olli häätahtlise naasõ Koidu ja Veera. Näide tüü tundusi väiga tähtsä ollõv, nimä tembeldi ja jagasi kirju ja pakkõ. Egä äripäiv tuudi posti,  aolehti ja -kirju.  Postkontoril  oll külan esimuudu kotus.

    Ku häste trehväs sai säält  hindäle telli aokirju;  Tähekest ja Pioneeri ,  Nuurust ja  Nõukogudõ Naist, Eesti Loodust ja  Sotsialistlikku Põllumajandust, Siluetist   oll puudus, Tarto aolehte  Edasit  es saa priilt telli ( tutvusiga ), rajooni  aoleht käve muidoki egäl perhel. Näpuotsaga panti  aokirändüst vällämüüki,   postiljon vedäsi saadõtise lakja.  Kinkal hindäl es olõ tellimise õnnõ, lainas lugõmises  sõbra vai naabri käest. Jõuluss ja naisipääväs saadõti kümnit kaartõ.Imä uutsõ latsi käest suurõst liinast   kirju, esieräliste oodõti  teedüssit   poja käest  vinne kroonust,  näio nuurmehe käest ja vastapiten. Kirä saamine oll sündmüs , mõni kiri pandsõ süäme kipõlt lüümä.

   Säält samast sai telli kaugõkõnõ sugulasõlõ vai tutvalõ  ,  telefon oll algupoolõ mõnõn ütsikun perhen. Kaugõkõnõt  tull tõnõkõrd kavva uuta, inne ku sait erälde kabiini minnä, kohe kõnõ sõs traadi otsa anti, ragisi kõvastõ. Kaugõkõnõ  es olõ otav. Ao perrä sai kaugõkõnõ kaugõlavva kaudu kotust telli , ku telefon oll.

   Kipõstõ sai sõnnomi saata telegrammiga ( vana ao e-kiri sõs) . Viimätsega  anti  kippa teedä, ku kiäki oll är koolu, vai  teedüst, kuna ja määndse bussiga liinalatsõ vanaimä mano saadõtas, juubelis saadõti kah, sõs  tiidset, et sünnüpäävä lats saa õigõl pääväl  hää suuvi kätte. Telegramm tuudi ussõ taadõ ja anti allkirä vasta üle. Telegraaf trükse ja sääl oll alasi naljaliisi  viku kah.

 Kõik tuu oll väiga ammu  vai olõki es, kost puult kaia. Inämbjagu külä  postimajju  on kinni pantu, ei olõ tullus pitä ja sääl kon nimä viil alalõ, olõ ei trükütüü hõngu. Pleiätsiga inemise inämb kirotada ei mõista. Egä tõõnõ, kinkal ma pallõ kontrahti ala  hindä nime ja allkirä kirotada ütles  edimält, ma ei mõista, olõ  ei nii ammu kirotanu.

         Säälmaal sõs.  

Ha haiku

 Kevadele tõi

  taevasina lõosilma

  õhkõrnad õied

Ha- ha haiku

 Kevadmesine

võililleväljade tuul

naer huulil  tuuril

Savvusannan lehekuul 2025

 Terve päiv kupat jämmet vihma,

  savvusann Võromaal aastast 1936,

  väiku ruum, suur keres,

   kats vihta ja hulga kaltsuvaipu,

   Elvis hindähe naardõn

    meid kaie nukast päält,

   pikält arotimi  hindä ( ja  asjo)

   käkitüid ja käkmäta viku,

   või ku pallo näid,

    aga olõmine  oll sõski hää .

Haiku

 Toomingas flirdib

öö hakul ööbikuga

öö vaikib maha

Valede vormiks on pakutud tõde

 

Oota veel hetk,

ma avan silmad, et

valedega  kaeda tõtt ja

 valjult kõnelda õigust- vaid tõtt.

Silmad avali

valed kui kärbsed meesaiale

kleepuvad mu rõivastele ja huultele,

valede vormiks on pakutud tõde,

kaen ,  aga ära ei tunne, 

ilm mu tõelise mina,  paneb proovile .

☀️☀️☀️☀️☀️☀️☀️☀️☀️

Ooda viil kipõn

ma valla tii silmä,

võlskusõga kae tõtõ,

ja kõva helügä kõnõlõ

 õigust- puhast tõtõ.

Silmä peräni

võlskus nigu kärbläse mii saia pääle

  jäässe mu rõivide külge ja huulilõ,

võlskusõ vormiss om pakutu tõtõ,

kae, aga är ei tunnõ

ilm pand proovilõ  mu tõtõhusõ.

Ha ha haiku

 Oota  veel hetk ja

ma sirutan  end ilma

valega  tõtt kaen.

Igäveses köüdetü kokko

 

Ei  mäledä su  pehmekest põskõ ja rinda

ei üttegi unõlaulu

( kas näid ülepää oll )

külh  suhvlin punti lokirullõ,

 piiglilavva   pääl  vänge haisuga  nuhkõvett

ja  kapi all kuntsaga tsimmikängi

midä salahuisi proovitus sai.

 

Mi ütstõist es üsätä

vast harvuisi hoitsõmi tõõnõtõsõ käest

hellüs  es täüdä mi päivi

süämest mi juttu  es aa.

Imä lihtäle imä oll

kiä latsihaiguisi ja haluga

kalmassaõli ja koirohoga

vitsa huupõga

vastamiilt  suuvõga

kiildõ ja käskõga

huulmisega ja hoolõga

elo  paklasõ kablaga  

igäveses  köüdetü kokko ,

timäst  sündünü latsõga

ütenkuu hoitma ello- 

tuud ainukõst…..

Nuhkevesi, - lõhnaõli

Tsimmikäng- peoking

paklanõ kabõl- jäme  takune köis

Ha ha haiku

 Jänesekapsas

 metsas, peata ja hapu 

 lööb laia lehte

Kuimuudu juurnõda

 Tuuli käen lapõrdadõn siiä ja sinnä

kuntsa ei putu maad,

elo om mooduline,

 aga kiäki ast kõik aig   kundsa.

Kuimuudu ala ajada juuri,

ku kodo om suurõn liinan korgõ kõrra pääl,

päivi viisi kippat lihvtist  bussi

ja  massinaga  värskis luhtitatu ruumi, (tarrõ)

kuvvildõ  (kuidas)

ku nõnna ei tulõ aastaao häiermä nuhet

ja käsi ei putu villäpäie pehmet.

Tiidmist  ei  tulõ,

ku põlismõtsa kahhin  ei vaibõnda miili ( ei rahusta meeli )

ja kiäki ei kõnõlõ vanaimmi kiili.

 

 Rassõ om korgõst  juurnõda

esämaa pindremulda,

ku üllest ja välläst pakutas õnnõ

läüklevät kassikulda.

Uus aig nõud tõistsugumadsi nimiisi

 

 Mõni kundõ om minno  üsätänü ( kallistanu ),

  ei olõ  vasta ollu,

   vaivalt  tuu hää viie mano käü ?  ( kas kuulub hea tooni juurde )

 

  Uus aig nõud tõistsugumadsi  inemiisi,

  kiä otsa ei kae ja sõrmõotsaga kedägi   putu ei .

  Tõistsugumanõ

  raha  ei teeni,

   kõplas  fondist  ja lavva päält ,  ( platvormilt )

  kõiki pääle pahanõs ( solvus ),

  õkva ku pini  hindä handa

  umma ainulist õigust ots,

  kõva helüga nõud  „  kurat, tettägu tüüd „

  nimeldä võrgun kirotas arvamisi .

  Tiä

  mõnõ lõikusõ - pritsiga,   nuur igävest

  rinna  ei ripnõ ja  tillu hargile

  iho ilman ei käbärdü.

  Ei tiiä, kas

 timä mõntvuuri

 häätahtlidselt   kedägi üsätäs,

 hoolõs võtt  ja vastust kand.  

 Timä mullõ   nii võõras om ….

 

Fb 2024 fantaasia liiklusest

 Puhatalt vällä mõtõdu Eestimaa tiide pääl sõitõn (kihotadõn, ku märk ütles 110, sõs kõik sõitva iks 130 😏)

 

Mutikite riigin nigu inemiisigi uman om säädüse olõman,  muu seen ka lindamise kiirusõ ja kõrra kotsile.Olõ ei nii, et lindat nii kipõlt nigu esi tahat, Jummal esi kõik paika pandnu.

   Hummogu ku päiv valgõss lätt, naadas lindamisega pääle.

   Teedäki, mutikite elo lühükene, aigu vähä ja saa ei muulõ ilmalõ jalgu jäiä.

   Nigu päiv nõsõsi, pandsõgi kärbläse ja kiholasõ kipõstõ ajama, parmu kõva helügä perrä. Näide perra kõik tõõsõ: mehitse ja kimalasõ, sitasitika ja tsibiläse ( liblikas). Õks ütstõõsõ võiki ja ütstõõsõst  müüdä.

   Sitasitik tahtsõ parmust ette saia, aga parm tuuga es lepü, leie tsiiva rohkõmb lakja ja kõvastõ hellü teten võtsõ kiiruse üles kõiki tõisi hanna taadõ jätten. Kiholasõ uma piinü kihägä pinisi kõvva ja punsõva kõgõst väest vasta tuult, saa ei pehmo olla, tõisist maha jäiä.

   Ilosite verevide tsiibuga käokiräs ( lepatriinu)  võtsõ tõisi takast huugu ja linnas  nigu rakett kõigist

 müüdä näüdäten  piinükest handa.

   Sitasitiku süä läts täüs, ku maipõrnik   hillä tassa põristõn hindä läükvä kuuõga tii pääle ette jäie. Vandsõ hindä ette,  et ku linnada ei mõista vai ei jõuvva, mine tuhni mullan.

  Tsibiläne (liblikas), va illos heng,  olõs tahtnu mõnõ häiermä pääl puhada ja hõngu haarda, aga saa ei tõisist viletsämb olla, lehvit kõgõst väest hindä ilusit tsiibu ja püünse ria pääle jäiä.

   Jah, tuu tormamise pääle pandsõ nii mõnigi vastatulõjaga pääd piten kokko, tõõnõ linnas vasta puud, mõnõl saiõ  müüdä tormatõn tsiib vika. Tõõsõ paaruti  kaemada kõgõlõ edesi, õhk mutikist pümme ja paks.

  Ku tsibiläne lõpus säält parvõst vällä päsesi, otsõ timä häiermä totu, värisi veidü ja oll ütlemädä õnnõlik, et seodvuuri eloga päsnü. Sääl veidü lõõtsutanu näkse  tõisigi hindä kõrval, kiä paiga leüdnü , aga  viil aruda lindamise auru all.

   Parm oll  hirmsast müüdä kihotamisest vihanõ ja väsünü,  tahtsõ edimest  ettejäänüt nõglata ja kiholanõ pidi kipõst uuõ nokatäüe verd saama.

   Jummal kaiõ tuud päält ja ohas hindäette "No kohe kipõt, aigu om , jõua ei teid kõiki ütekõrraga vasta võtta"

Ha ha haiku

 Maaema ümin

see äratas ülased

võsaalused

Haiku

 Haikune talvetervitus

Talv see liialdab

 tuisutopsidega ja

 libestab riigi

Elo

 Tassakõistõ 

 elo pudõnõs tsäbenis

 lagonõs kuust

 õkva ku maha sadanu kuionu leht,

 närvetänü  häiermä tott,

 tuul näid linnutas, puhk

üten haard

ja tühäs jäässe peo ( pihk, pihud )

Haiku

 Maailmal ükskõik, 

puhked õide või ei, zen,

mitte kõnekaart ✍️

haiku puremiseks ja haukamiseks👋

Haiku

 Kevade sillal

Ühel pool tsillad , teisel

krookused lillad

Haiku

 Rõõm tõdeda, et kiiksuga minimalism,  mu uneootel või varahommikul ha- ha haigutatud  haikud elavad teie kodudes  oma elu✍️😘

Koore all kõike

hirm, haavad, süda ja hing

pealispind petab

Kiholasõ haiku

 Är purõtu inemise haiku

Kiholanõ taht

sinno kooni soonin juusk

viil lämmi veri

Komm vai pomm 2023

 Vällän oll' pümme ja lämmi, taivast tull' rassõt vihma, kuulda oll',  kiäki klopsõ kõvva ussõ pääle, viinakuu viimäne päiv.

   Ussõ tei vallalõ, 5 musta, pikkusõga silmini, nuurt, küssevä kõvva ja ütest suust " Pomm vai komm ?", mitte midägi muud.

   Vihm sattõ näile pääle, tähele panni ütel poiskõsõl vihmapissar kõrras helgät ja  saisat silmäkarva pääl, inne ku maha  sattõ... Kotisuu vallalõ, uutsõva, olku olla.

  Ameeriga kaiõ mullõ otsa, tundsõ hinnäst kehväste .

  Ütli, kompvekke olõ ei, kingiti sokulaat, tõi, a tõtõstõ,  andmisest es olõ rõõmu. Kõnõlõma nakasi võro keeli. Anni teedä, et ku ma nuur olli, sandin kävemi: laulimi, näütlimi, suhtlimi, niisama es anta midägi.

   Noorõ pümmen kaiõ minno ku kivistüst, veidü ulli, kiä saisõ ussõ pääl.

  Ma tundsõ hinnäst halvastõ, pümmensaisja taaroti jala päält jalalõ, es tiiä kohe käkki silmi.

   Sõs ütel üts latskõnõ "Ilusat päeva", vällän oll' kottpümme, sattõ vihma ja päiv oll' magama lännü.

  Käändse ussõ lukku, tarõn oll' Vana Võromaa, vällän Ameeriga.

 Arvada, mu tundmine , kõrda lätt õnnõ mullõ  hindäle...

Kuis ma 2024 main vaimusüüki möie

 Kuis ma  vaimusüüki möie ?

Lehekuun om Varstun, kost ma peri olõ, laata peetü, seodvuuri sõs puulpäävä.

  Päiv inne laata tull mõtõ, et  mis olõs, ku lähäs ja püüäs sääl müüvä hindä võrokiilset "Taivast ja tuuõst ".Riide  sai kaubalõ üte sõbraga, kiä lubasi mullõ hindä mano lavva ja puul meetrit. Opas viil, et panõ lämmäle rõivile.(Suur teno tääle)

  Puulpäävä hummok oll tõtõstõ külm.Talvõtsuklõja vammus sälän ja kohvri raamatitega üten, olli rivi pääl.

  Kõrval müüdi lihha ja leibä, vastan tsukruvatti.

   Rahvas nakas ütse aigu liikma, raamatite poolõ meetri pääle kae es suurt kiäki. 

  Aga laat om kõnõlamise kotus ja sääl tulõ nigu kikas kirgi. Nakasi sõs   kirgmä- ku ma sinnä joba sundusõta tullu olli. 

   Laada jutumiis oll Lepä Margus ( tiiät , tuu kiä Kiirt om mängnü, ), kirgse tääleki julgõlt, et luulõraamat saia om, uma külä imemise kirotet viil. Timä jo esi ka sääl "Suvõ " kinun asjat laada pääl Teele ja kikkaga. Varstun ta mu meelest ilot niisama, aga veidü õks poonjat kah. 

   Ausalt tulõ üteldä, et võõrid mehi  oll võrokiilse luulõraamaduga rassõ püündä, nimä ostsõva õks suitsu- lihha,-vorsti  ja - angõrjat. Leeväpätsi , 7 eurot tükk, põlgsõ mõni kallis, aga mitte kõik. Kilu (1 kg)  suitsulihha ja luulõraamat olli  inämb vähämb üte hinnaga.Lihast saat kõtu täüs, aga miä sa luulõst saat ?

   Päävä edeneden  võtsõ laat vunki mano ja kirgmine  tõi leti mano  vannu tutvit ja tõisigi laadalisi. Näütüses

 trehväsi üte uma oppajaga ja naabri Tiiuga, kedä üle 40 aasta nännü es olõ.  Usut vai ei, aga üten võetu võrokiilse  raamadu, leüdsevä päävä pääle uue kodo ( muidoki es olõ näid tiiä ei ku paljo )

   Laadalõ tull käümä ka alasi  lustiline  ja väke täüs Laubõ Kadri, kiä om prõlla võro keele iistkõnõlõja. Kadri ostsõ raamadu, imäle  kikka ja kirgse päält tuu Tik-Tokin, õks uman keelen🐓🐓🐓 🐓🐓 

  Ja viimätse raamatu ostsõ üts noorõpuulne miis, kiä ütel olõvat laadakõrraldaja ja Varstu laat timä edimene. Tuu raamat läts sõs noorõlõ mehele.😜

   Peris põnnõv om vaihõpääl  elon mõni jänesehaak tetä ja hinnäst hoobis tõistmuudu proovilõ panda.

  Paigalsaismine, seltsimehe,  om egäs- tahes tagasiminek , vai kuis tuu ütelüs ollgi ?

Kildakõisis purus satas talv

 Kaartõtsilga päävä käen helkvä

õkva ku Bohemia kristal

laskva perämist talvõikku-

tsilk-tsolk, tsilk-tsolk,

paistus nii kipõ näil

laulda esierälist är' mineki

viimäst viisi

Kildakõisis purus satas talv...

🌬️💧🌬️💧🌬️💧

kaartõtsilk- jääpurikas

Kildakõisis - kildudeks 

Istsõ kaardõ all ja  kullõlsi   tuud viisi millest sai tunnõ ja värss 🥳

Haiku

 Kui reha riisus

merd, kammisid lained

päikese juukseid

Haiku

 Paastukuu prognoos:

kaalujälgijad saavad

mulla toidule

Okt 23, asjost fb

 Mõtlõ õks, miä om pääasi.

 Aastid tagasi ku nakassi vanaimä majja , mis oll otsast otsani tavaari täüs , tühäs tegemä,küsse tädi muuseän kurjastõ, et kohe ma nuu vanaimä püksülõikõ panni. ( No kohe, ma paluti nuu är🫣). Tõõnõ tahtsõ vanna vedrudõga raudsängü. Esä , päält ütsekümne, kaes häädüsegä garaažin sinnä tallõlõ pantut: mine tiiä kuna viil vaia tulõ.

  Põlvkund ja paar inne minno, oll inemiisil vähä asju ja kõik tull rassõlt kätte. Vellil oll katõ pääle üts paar juuniga pükse. Üts saapapaar tiinse mitut last, rõivit paigati ja tetti ümbre. Asju oll vähä ja noid pidi hoitma.

 Mu põlvkunnal oll rohkõmb asju.Poodin midägi es olõ, a sainakapi olli veerest veereni asju täüs:rõiva palknit, annomit ja eski raamatit. Esiasi,  ku palju viimätsit loeti. 

  Kalli raha iist kauplimi siit säält vällä vällämaa asjugi: püksüperse piltegä kilekottõ, 3 ja 5 ruublit tükk, eski kuluva saimi lõpus kätte- Montana inämbjaolt.

 Ja ütsaig kummardiva kõik kuldsite niitegä gaasirätte.Gaasiräti, nii näid kutsuti, olli verevä, kõllatse vai sinitse. Noist teksevä imä tütarlatsile pähä uhkõ totu vai köütsevä lokirullõ ja soengu pääle.

 Kirsis koogi pääl, prõlla rassõ ette kujotada, oll  klaasi takan kostki vällämaalt saadu postkaart, miä liigutadõn muutsõ pilti.

  Egäl ütel es olõ ja kiä saiõ, oll uhkõ😉.

   Nüüdsel aol om asju nii palju, 

et  mahu  ei är', kõik möövä vahet pidämätä poodin ja võrgun.

  Otsast veetäs vannu hilpõ ja massinit iist är Mustalõ mandrilõ. Hindä tarõ piat uusi asju jaos puhas olõma.

   Miä sõs tuu pääasi om, mõtlõ,  ku vaota võrgun 

 tülgähtüsegä kinni  aolehest ette visanu pähämäärmise, ma tahas õnnõ uudissit lukõ...🫡

07.03.24 fb

 Hummõn sõs 8.märts , naisipäiv, innevanastõ punanõ pühä, saadõti kaartõ, kingiti häiermid ja peeti pito.

  Keskkuuli viimätsen klassin olli jorsi kõigilõ naissuust olõvuisilõ sebinü verevä tulbi ja ohku raamadu päälkirjäga " Noorele emale "😅. Esihindäst arvo saia pidivä kõik tütriku ütskõrd imäs saama ja inämbjaolt nii jo lätski.

  Kotun oll' kõigil joba riiulin B.Spock"Teie laps".

   Tuu raamat, kuis periselt  imäss saamine käü, oll muidoki letialonõ kaup ja kotun tuud esialgu riiuli pääle es panda.Mii koton oll' põnnõv raamat  " Avameelselt abielust" ütsaig mõsokappi käkitü, aga pubõkas (haraline ) oll' teräne tegeläne, timä tiidse rohkõmb ku vanõmba  arvsi.

  Tõtõstõ ütelden,  sai tuud tarka raamatut nii ütsindä ku mõnõ sõbrannõga huviga loetus, kehä imelik ja nägo verrev🤣.

  Ütskõrd ( olli jo küländ vana) loi ma ull' lats ütel sünnüpääväl tädi märgüsraamadust kõvva ette elotarkusõ: "Kuupuhastus om  nigu palk, terve kuu oodat ja 5 pääväga om  läbi ". Oh sa pühä püss, ma sai säälsaman  tädi käest säändse päästoppusõ: kas  mul ei ollõv arvo pään ja üldseki häpü ja nii edesi... Häpü om tuust tundmisest siiäni -meelen, aga miä ma võlssi teie 🤔 arvo es saa.

   Kujotat ette määne aig oll ja ku täämbä  küstä nuuri käest, mis tuu kuupuhastus om, sõs na vast arvasõ, et kosmosõn mõstas kuud puhtas. 

   No vot, (sex) , Always, Libresse, Naturella, normal ja super, egän suurõn söögipoodin. Kiä teist ei tunnõ nüüd hinnäst peräst seod juttu kehväste, ilosat naisipäivä- ex.🥰

Elovii piikri ( eluvee peeker) 07.03.25

 Ku sullõ saatus

 kink elovii  piikri

 ette ei tiiä , mis maiguga.

Veitseviisi mekit,

 sõõmu kaupa rüüpät,

 märke loet ja märgotat:

  õnnõl om taivaviir iin

 ja silmä viil,

 koonis elo.

Ukraina sõdurile

 Sõda

katõ aastaga eletüs saa kuus

vihkamine

sugupõlv- paar

võidumehi ei olõ

haava ja veri

ega päiv lein

matõtas sõpru ni ligimädsi

lõpnu looma , kuulnu  noorõ

kodolda ilmsüütä rahvas

tühetümäs pommitadu

külä ja liina

kurbus sõamehe silmin

automaat rõnna pääl

lõppu ei paistu

aga timä õks sais

 julgõlõ esämaa iist...

Haiku

 Urbõkuu silmä

om massalilli karva

mass tuud ei  tiiä

Aojõgi

 Lüütsepä Kuutsi

 mitu suitsu,

 Punsa ja Pähni

 mitu lehmä ja lammast,

Paganamaa

mitu kassi ja pinni,

Liguri Luutsniku

mitu vanna ja last ?

Aig  tõtõstõ tõõsõs tennü mi luu,

aojõgi toonu vahtsõ 

digiao

nüüd puutri üsän 

raha iist ja talgu kõrran  piäss 

rohokammarõ tasõmõl 

UNISTAMA

suurõlidselt ja häste

ilmanõutraalsõlt (kliimaneutraalselt)

elorikkusõst

 kos inemine om osa luudusõst

02.24/ fb Võro keelest

 Ilda aigu ku Ulvi jagasi kõllast kürvitsät , ( aitehh ) arotimi kuimuudu mi kiäki kürvitsest supi keedämi.Egäl naasõl oll uma söögioppus.

   Täämbä hummogu sai päästoppusõ võro keelen kirotamise kotsäle. Kiäki xxx ansdõ  Vana-Võromaa pildipundin vasta pääd (kiräkeeli), et ku taha võro keelen kirotada, olku tuun terve jutt ja mu kirotamine ei näüta võro keele mõistmist ja miilsüst.Ütesõnaga keedi kokko jama, miä ei ollõv liha ei kala. 

   Ku olli "Taivast ja tuulõst " valmis küdsänü, ütel üts ja tõõnõ, et umal  aol üteldi koton,  är' kõnõlgu, "räägi."

 Mu koton nii es üldä,  ku vaia kõnõli kiräkeeli  ja   inämbjaolt võrokeeli. Võro kiil om mu  imäkiil. Hindä arust kõnõlõ ma peris häste, no vähämbält kolmõ pääle. Kirotamisega om rassõmb, aga ma püüvvä. Kolmõmehe om kõik aig  maa suul ollu, võro keele doktorit om väiga vähä.  Kuis mi ütskõik määnest kiilt kõgõ parembide opimi- õks kõnõldõn ja kirotadõn- harotadõn. ( Võro keelen om üts raadiosaadõ 10  minutit pikk ja väiku aoleht ).

 Ma ei kõnõlõ ja kirota hepotamise peräst, palju  lihtsämb olõs kiräkeeli, a innekõkõ tuu peräst, et  niimuudu    ma  olõgi võrokõnõ ja nuu kiä püündva arvo saia omma periselt Võromaa sõbra.

   Mul om  tõtõstõ  hää miil,  et inämb om  inemiisi ( sääl pundin kah ) kiä   püündvä arvo saia, kõnõlda ja kirotada, mis sõs, et mõnikõrd lätt võlssi.

    Viil supi kiitmisest.

Õks tulõ ette tarku,  kiä ütlese vanalõ pernaasõlõ, et timä ei mõistagi suppi kiitä, esi lihaleeme kiitmisest  midägi tiidmädä. Supp tetäst kuubikist😏.

   Alasi om vanal pernaasõl  kõgõ rohkõmb abi noist kiä hindä retsepte ni  nõvvoandid jagava  ja esi iist võtva. Sõs om mõnõl ütsikul doktoril kah midä  uuri.

    Periselt võrokõnõ, hääga ja väega

 ( Pelmeeni om esi tettü, Inara käest opõsimi ☺️)

Fb aprill 24, märgotus kultuurist

 Tüünätäl läbi, aig hõngu haarda, egäsugutsit ettevõtmisi kohe  kutsutas ja midä pakutas : tiatrit

 ja kinnu, muusigat ja kunsti, pito ja poonjatamist sainast sainani.

 ENSV aigu, nuurusõn, suurt midägi es olõ. Nellä aasta takast laulu - ja tantsupido. Paar  kõrda nädalin näüdäti külän kinnu ja jaoperrä  oll Mõnistõ vai Tsooru rahvamajan mõni kontsõrt vai tiätritükk. Esinemän  käve Orumõts ja  ansambli "Laine", Lääts, Kuslap ja Loop. Saal oll täüs  kõvvu pinke, ettepoolõ saiva pileti osta ülemusõ : direktori , partorgi ja juhataja, ruum  alasi ku midägi pakuti pilgõni rahvast täüs ja kõik olli rahul.

   Kinun käümine oll otav:  akõn,  mille kaudu sai kaia üle  kinnitse riigipiiri.Ku kinun veidü musotamist näüdäti vai paarikõnõ ütenkuun teki ala läts,  es lubata ala 16 aastatsid üle läve.🤣. Saksa DV, India, sõpru prantslaisi kinu ( Dean Reed, Louis de Funes,Depardieu, Delon, Goiko Mitic) tõi rahva alasi kinnu.

  Istsõt sääl kallõ  pikä pingi pääl, ahmsõt veidü vällämaa ello, mõnikõrd naarit, tõõnõkõrd poetit pisara. Kinumehe Voomõtsa Volli ja  Kokõ Heinu  sõitsõva aastit küläst küllä filmikarbi autun, tettü ja tõistmuudu mehe.

   Mõistaki es rohkõmb tahta.

 Aga mu külän elli ka  riigi edimene punkar Noolõ Riho, andõga inemine. Timäl oll joba sügäväl nõukaaol uhkõ vällämaa helütsõõri kogo. Määndse valemiga tiä kogo hinele hangõld, om mul tiidmädä, aga vastaütlemine, haaknõgla ja lillas värvidü hjuussõ  jõudsõ Riho kaudu mi küllä  küländ varra.

  Üts üü kävemi klassisõsara Tiinaga Riho puul plaatõ kullõman, timä muudku kõnõl ja  veerüt plaatõ : Sex Pistolsit, Led Zeppelini,  Alice Cooperit ja muud rassõt kraami. Mul oll hummogus põis põlvini , uni silmä- nukan ja punkarit meist es saa.

   Nüüdsel aol jah saat  kultuursõlt aigu viitä hummogust ilda üüni ku tahtmist , rahha, viismist ja aigu om.

 Mis muud , ku pallo tervüsi ja ilosaid läbielämiisi, kultuuri vai lihtsäle värskit õhku.

Teedüs jõulumehele

 Avvustõt jõulumiis !

Riik ja rahvas tennäse sinno

pikäaolidse teküsä tüü ,

nuurrahvalõ oppusõ andmise 

ja kingitüste  rõõmu jaotamise iist,

pannus ütiskonda om ollu väärtüsline,

 ausa tüümehe kõlvoline. 

Aig om kipõstõ edesi lännü-

nõud vahtsõ  mooduga 

elämist ja küündmist,

kokko hoitmist. 

Kuunkõlan üllen tuudu ja riigi  arõngukavaga

annami teedä, et 

olõt päävä päält  vallalõ tettü.

Kontori võtmõ jätä postkasti,

välläteenitü tasamassu ( hüvitis)

ütest sambast,

ku rahha om , 

saat kätte päält kuulmist (peale surma)

Jõulumehe uus ammõtinimi om  AI,

olõ ei kohegi vaia minnä ja sõita, 

juttu  timäga  kõnõldas  võrgun,

kingitüse kätte saat 

poodi mant 

 e-kiräga saadõtu koodiga.

Tundma  ei piä midägi,

rahvas ette  õnnõline, 

teenüs nii otav ja käeperäline.

( Täütsä eloline jo)

Mu riik

 

Mu riik om  Ülemiste järve ja mere vaihõl-

pääliinan,

mu riik om  Tuumpääl ja  Stenbocki  majan,

mu riik om  ministeeriümiden ja ammõtasotustõn,

mu riik om parteikontoride tsõõriklavvan

otsalda kõnõlõva turgu uurnu

 elopõlidsõ poliidigu

poliitilidsõn tahtmisen.

 

Mu riik om must nii kavvõn,

buss siit pääliina ei vii,

orants  Põrknas tsuhkatas kats kõrda  pääväl,

populisti alasi  kaartõ segäse kaardilavvan,

olõ ei ütist miilt ei kiilt.

 

Mu riik  om must nii kavvõn !

Sõski tiä om viil:

regilaulõn ja

Hõpõvalgõn,

rahva meelen ja keelen,

esihindä pesäpuun.

Mu riik om prii !

Kahekõne

 Iga foto võiks rääkida lugu, minu tänane siin.

Palun

luba ma puudutan

hellalt 

su hinge,

ära tõuka mind ära,

argihalluses 

sulatan värve

üksteisega

kahekõnes-

mitte iseendaga

Fb juuli 24/ luumisest

 Täämbä hummogupoolõ oll üts kinä trehvämine iäka ja ilosa inemisega -Saarõmaal. Olõmi õnnõ paar kõrda kokko saanu, aga juttu ajanu võõristusõta, nii ääsäki,  kõnõlimi elost ja kõnõlimi surmast.

   Ku ma timä tarrõ astsõ, näie edimält sukavardid ja kirivid väikuid langakerri.

   Mõnõ aasta  iist ummõl timä viil  muhu sussõ vällä, nüüd inämb saa ei, nägemine kehv ja arsti avitada ei saa.

   Kaemada kõgõlõ  kuda vanaprovva kapukid, lihtsäle hindä rõõmus , sõs kink ja jaga, ei mõistvat  tegemisetä olla.Ja pääst kuda, esi ütel, et tege ka viku, üles ei harota, aga parandas är🙂.

  Ku ma noid hindä lõbus koetuid kapukid kaiõ, sõs vasta paistu ilosa inemise  heng, värmiline.

   Kostki pääkolust tulli miilde D. Kareva värsiriä "Elu ei ole lugu,

 vaid lootus ja loomine"

  Seodvuuri sääne lugu ütest luumisest. ( Aga pilt kõnõlas rohkõmb ku 100 sõnna)

Märgotus karalatsõst AI ni

 Ma olõ nuurusõn ollu karalats,  arvada mitmõ teistki, säälsaman  Mustajõõ veeren. Kuuõst pidi valmis olõma, komps üten, vits tõõsõn käen, truu karapinikene lähkün haukman ja  tsiibõrdaman.Lehmil olli udara vahtsõst tühäs nüstü, egäl uma  olõk , nimi ja esierälidse sarvõ.

   Kari kogoti tarõdõ kaupa  kokko, lehmä müügsevä ütstõõsõlõ tervüsi, lamba määgsevä, hanna nigu sainakellä tilä leivä takti. Põvvasuidsusõ ilmaga  nõsõsi kapju  alt suur tolmupilv. Lehmäkoogi ja lambapabula sattõ hanna alt tii pääle ja sinnä niä jäivä. Parmu ja kiholasõ  purõsiva eläjäid ja karalast.

   Karalats hoitsõ luumõl ( loomadel) silmä pääl, andsõ teedä ku lehm nakas pulli otsma,  aga karan ollõn sai kah hulga  raamatit loetus, koetus ja heegeldätüs.

   Seod kirotadõn om mul tundmine, pildirida juusk silmi iin, sõna tulõva mu  süäme seest ja pääst. Inemisenä ma tunnõda  ja elä luudu  vällä läbi hindä...

   Kuis tõistõ ?

Aga inämb ja inämb  saa ka tõistõ. Annat kunstmudsolõ tellmüse ja jutukõnõ, värss, laul vai pilt  paari minotiga valmis, cut -paste  ja hindä nime all  ilma pääle... JÄLLE !

   Massina kõplasõ vaihet pidämädä  veebin. Kiäki  vällämaalt om mu päämiselt võrokiilset  luulõbligi seo aastaka,  usut vai ei,  lugõnu üle tuhandõ  kõrra.  🫣  Rassõ usku, et lugõja umma peris inemise🥴  Kunstmudsol ollõv nüüd võro keele sõnaraamat ka hindäle kõblatu.

  Vahtsõnõ säädüsperäldä ( reeglipäratu) tõtõelo. Muidu om kõrraldusi,  määrusi ja säädüsi prügü   nii  maha matmise kotsile, aga kunstmudsoga  või hindä teedä asatada , päält tuu inämbjagu kitt hääss ja pand "laikõ" saamada esiki arro millele.😓

  Üts umakiilne laul küsüs "  A mille, a mille, a  kuiss tuu nii om ? "

   Hindä käest küsü, kuis edesi ?

 (Jänesse pabula, muud es olõ võtta )

Koorõlahutaja makõhalu

 Jänessehaagiga makõhalu ( nostalgia)

Pühäpäävä hummoku tuudi sahvrist vällä vändäga koorõlahutaja 😉, säeti kokku, kümneliitrine karra täüs piimä aeti lämmäs ja piimä läbi ajamine ( nii üteldi) nakas pääle .Lats vändäs ja vanõmb kallas  hilläkeste massinalõ piimä pääle.Väntämä pidi ütetaolidse taktiga, väntämise  kiirusõst  sõltusi koorõ paksus. Ütest rennist juussõ lõss ja tõõsõst tsilksõ kuur. Ku kuur veidü saisõ läts tõnõkõrd nii paksus, et sai väidsega  lõigata ja  leevä pääle määri.Lõssi iist olli põrssa ja vasika tenoliku.

   Piimäne makõhalu tulõ jaoperrä miilde, ku söögipoodin plastmassi ja kile sisse är käkitüt süüki pia ostma ja paki päält piinükest kirjä lugõma. ( Kiä tuud külh lukõ näge?)

   Ildaaigu andsõ riigiasutis TAI üle riigi kõigilõ  teedä, midä tulõ süüvvä ja  midä  suhvtõ võtta massa ei.

   Arvata tiiäti esiki joba, et mesi om kah nüüd  saadanast. ( Vai minakõnõ ! olõss mu vanaimä ohanu ).

   Tark inemine õks mõtlõs, midä ta hindäle sisse süü. Ummõtõ ei saa ma arvo, mille tuu inemiisile   tarkust ja juhtnüüre jakav asutis  lupa müüvvä ja süüvvä  süüki, kohe om manu pantu   di- ja trifosvaatõ, värvainit, suitsuaroomi ja viil  tuhat E-d  🥴. Kiildge är! Puhtamb süük võinu edimene tsiht olla. Mehitse mii mano lisäainit ei käki, õks inemise 🫣.

    Teno taivalõ om meil siin veeremaal aiast ja mõtsast ütte tõist võtta, ku esi mudalaisk ei olõ, päält tuu möövä ( müüvad) viksimbä inemise turu pääl vai käest kätte  ütte ku tõist ( kalla, munnõ, hapnit kapstit, üle talvõ ubinit). Tõtõstõ hää tavaar ja peris mekigä süük.

   Ja ku taha, panõ väiku lohitsa mett kohvi vai tsäi sisse, kiildge palju tahati. Tuu minno  külh ei tapa !

    Kuis tiika, aga mullõ tunnus, et pini  haukva jälki  võlss puu all.

Ha ha haiku

 Rahukõnelus

 kes keda, päike või pilv 

 jänki otsustab

Illos naanõ ( laulusõna)

 Illos naanõ

 astus müüdä tiid

Illos naanõ

 Kass kiä esi tiid

Illos naanõ

Tiä om täütsä lihast luust

Ja tiä ei olõ korgõst suust

    Illos

Illos naanõ

Tiä om virtin virk

Illos naanõ

Hindätiidjä kõuts

Illos naanõ

Väikseid  viku  om mis tuust 

Vaihõl küüdsitäs ja pruusk

     Hrrrrrrrrrr

Illos naanõ kõik om viiv

Illos naanõ naara viil

Illos naanõ elon olõt nii

Illos naanõ shall-lalaa

Illos tõisi naisiga

Illos naanõ ütle, et jääs nii

 Iin  meil reiv

 Mul mull mul mull

Tulõ miikä üten

Ja võta vein - vein-vein 

Illos naanõ 

Är minkü viil

Illos naanõ 

Naara- naara siin

Illos naanõ

Ei olõ  kipõt, ei 

Okei, mi olõ siin ja meil om reiv

Mi,  olõ siin ja  meil om reiv

 Miä tulõ hummõn tulku sõs...

  Ja miä nüüd saa

  mi laula  hindäle 

 jee   mi laula hindäle   

 oo-ooo 

  Illos naanõ

Virvepuiest ja muust 01.02

 Päätähtsä saami elos üten kotust, päältuu koolist ja ütiskunna üledsest hoiangust.

  Mullõ om elos aos miilde jäänü, kuis vanainemisest latsõhoitja   korrut,  et ku rõiva säläst võtat,  tulõ niä õigõs käändä, muidu pidi lats sündümä jala iin. Latsõsaamisest ja sündümisest es tiiä latskõnõ midägi, aga  siiäni meelen.

  Kotust üten saadu paigapäälse kombõ, tundmise  ja õigõspidämise  jäässe inemiisi saatma elo lõpuni ja andas edesi põlvõst põlvõ.

Mõtli tuu pääle, ku loi, et jälki om Võrumaal ( Matsi külan) ristipuid maha raotu.

 Periselt olõ ei asi õnnõ ristipuien.

 Ütsjagu inemiisi mõtlõs, kinka käsi

nõsõs säänest asja tegemä, tõnõ jagu, et umanik või hindä maa pääl asju paika panda ja säädüsevastast olõ ei midägi.

   Arvada käsüandjal ja maha ragojal ollgi virvepuiõist ja hingeristest ütskõik, muidu es olõs tuud tettü joht.

   Järjest inämb om inemiisi, kinkal  umakandi kultuuriperändüsega köüdüssit olõki ei.

  Vannust matussõkombistki vähä alalõ. Järest vähämb sõidõtas pikän rongikäügün kalmuaida, tii pääl vastatulõjalõ  pitsi ei pakuta ja  puu sisse risti lõikamist tulõ harva , ku üldse,  ette. ( Mu esä om viimäst palju tennü). 

 Kuulnu (Surnu ) sannan  puhtasmõskmisõst ja rõivilepandmisest ( lautsile säädmisest ) ei teedetä  ja ei tahetagi  midägi teedä. Uus aig, uuõ kombõ, kippa kirstu ja palama.

   Ja niisamatõ om  kõgõ muu vanaaolidsega kah. Rahvakallendri tähtpäivist teedäs ja peetäs viil jaanipäiva, aga urbõpääväst ja suvistõpühist, tiidmist vähästel. Uus press ussõst ja aknõst ja egäst ekraanist tarrõ , tuu vasta ei saa...  

  No savvusanna olõmi UNESCO maailmaperänduse kirjä sisse pressnü ja alastõ ütenkuun sannan käümine ei olõ viil harvus. ( Aga säälgi olõ tähele pandnu otsva noorõmba   privaatsust, olõ ei nii, et mitu põlvkunda naisi    ütenkuun)

    Võimi jo tetä ja pitä kümnit registrit ( ja näid om tõtõstõ palju ), sinnä kõik perändüse kirjä panda, aga ku  paigapäälse  kultuuri kiht om ohku (õhuke) ja juuri sääl olõki ei,   päälttuu ütiskunna päämine tsiht suurõmb tulu egä hinnä iist, olõmi riiga kaduviku tiil,

     tühi veeremaa, küla ja kooli,

     ütstõõsõst kavvõn  latsõ ja vanavanõmba,

     paigakiili jaos rahvusriigin säädüsepügälät ei jakku ( kõgõ vällästpuult ülevõtmises külh).

   Uma ja väiku rahvusriik om umbõlõ kallis ( ka pitä) , aga tuud mi jo nii hirmsalõ tahtsõmi.... 

 Säänestmuudu mõttõ sõs radokuu (veebruari ) algusõn, hummõn aasta   edimene naisi pühä, kündlepäiv 🥳, mehe pidi tüüd tegemä ja naasõ võiva   veidü  puhata  ja punast mekki😘

  ja  rahvatarkus pidä inämbjaolt eski uuõl aol paika,

    kõik mis tiit,  tiit hindäle 🪵🪵✍️✍️

Fb okt 23 häitsvä kand

 Maal muro pääl läts kand (känd) häitsmä. Olõ tetä pikält imehtelenü , kaenu ja pildistänü.Eelä pandsõ üte pildi  nala vilus moloraamadu kamban " Looduse pildipank" üles tõisilõ  kaemises ja tuu pilt om üte pääväga  miildünü päält 650-le inemisele.

   Ma panõ tuud immes. Kimmäle arva ei, et olõ üle üü saanu nii hääs pääväpiltnikus, ma õks rohkõmb nigu vahetallitaja. Üte päävä ja pildiga saiõ pundin " Suurõmba panustaja" tähüse. Olõ kohmõtanu.

 Ma jo õnnõ vahetallitaja- müügimiis, vai nii. Tähüs ja miildümise piass minemä häitsväle kannulõ (õitsevale kännule).

  No mis sääl salada, õks veidü  hää miil kah, a inämb märgota mõttit moloraamadu (fb) seletämäldä nättüsest (fenomenist).

  Seodvuurigi tiin müügimiis rohkõmb ku käsitüüline.

   

Who cares / fb märts 24

 Who cares?

Elä liinaveeren, elämise ütstõõsõga kõrvusi, pindremehele  hõika üle aia "Tervüst", aga näide latsi,  ku vasta tulõva,  är' ei tunnõ.Kas piäski ?

 Nuurusõn , 70-ndäil  külän, tundsõmi ümbretsõõri kõiki.Sääl oll esieräliisi ja ummamuudu inemiisi. Monopol Kaisi Olgast olõ joba kirotanu. Üle tii elli Kitsõ Ann, kiä tohvõld alasi katõ pikä kepi naal paar- kolm habõndõga kitsõ pruntsi veeren kinni nigu mõnõl tõõsõl pini.

  Latsiaia takan elli elopõlinõ poissmiis Kasõpalu Elmu, kiä sõitsõ punnvõrriga Hoppa süümä, selle et sääl pakuti supi mano leibä rahata.Külä süüklän nii es olõ.Ütskõrd sügüse ku santi joosimi (inämbjaolt tiä tarrõ es lasõki ), lugõsi Elmu meid kõva helüga kokko ja andsõ egäle ütele üte kopika. 🥲

  Liivahavva takan elli vanaldasõ sõsara Kristi ja Minna.Kristi oll' helle inemine, käve meid jaoperra hoitman ja  mängse mu noorõ vellega lavva all käpile mänguautuga.

  Pedäjäide  takan elli Uguri Ella, kinka üts jalg oll puust ja tõsõ pääl haigus nimega "ruus" ( haavandtõbi).Mu sõsar ütel ildaaigu, et timä ollõv latsõna  Ella  häditsit jalgu põnõvusõga uurnu.

  Ja viil Haraku Minna, Riigu Ärnä ja Alfred Hallimäel ja Hammõrman .. Kõigist võisi midägi kirotada.

  Vannul  oll' katus pää kotsal, muro pääl kaiv ja kemmerg.Vesi pangiga sisse, tsolk tõõsõga vällä.

 Kemmergu sissesääde  kõigil ütesugumanõ, saina seen suur nagõl, millest lüüdi läbi aolehest vällä lõigatu peopesäsuurusõ paprõ- teedäki, pühkmises. 

   Säält mi,  keskiälise,  suurõmbalt jaolt  olõmi tullu ja nüüd elämi suurõn majan, kemmergun papõr valgõ, pehmekene ja kolmõkõrdnõ, survõga vesi vii rooja är'.

   Elo ümbretsõõri  kõigil meil eräasi ja hindäperrä, so soft. Ei olõ kinkagi asi.

    Who cares!