Tuuli käen lapõrdadõn siiä ja sinnä
kuntsa ei putu maad,
elo om mooduline,
aga kiäki ast kõik aig kundsa.
Kuimuudu ala ajada juuri,
ku kodo om suurõn liinan korgõ kõrra pääl,
päivi viisi kippat lihvtist bussi
ja massinaga
värskis luhtitatu ruumi, (tarrõ)
kuvvildõ (kuidas)
ku nõnna ei tulõ aastaao häiermä nuhet
ja käsi ei putu villäpäie pehmet.
Tiidmist ei tulõ,
ku põlismõtsa kahhin ei vaibõnda
miili ( ei rahusta meeli )
ja kiäki ei kõnõlõ vanaimmi kiili.
Rassõ om korgõst juurnõda
esämaa pindremulda,
ku üllest ja välläst pakutas õnnõ
läüklevät kassikulda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar