Ilda aigu ku Ulvi jagasi kõllast kürvitsät , ( aitehh ) arotimi kuimuudu mi kiäki kürvitsest supi keedämi.Egäl naasõl oll uma söögioppus.
Täämbä hummogu sai päästoppusõ võro keelen kirotamise kotsäle. Kiäki xxx ansdõ Vana-Võromaa pildipundin vasta pääd (kiräkeeli), et ku taha võro keelen kirotada, olku tuun terve jutt ja mu kirotamine ei näüta võro keele mõistmist ja miilsüst.Ütesõnaga keedi kokko jama, miä ei ollõv liha ei kala.
Ku olli "Taivast ja tuulõst " valmis küdsänü, ütel üts ja tõõnõ, et umal aol üteldi koton, är' kõnõlgu, "räägi."
Mu koton nii es üldä, ku vaia kõnõli kiräkeeli ja inämbjaolt võrokeeli. Võro kiil om mu imäkiil. Hindä arust kõnõlõ ma peris häste, no vähämbält kolmõ pääle. Kirotamisega om rassõmb, aga ma püüvvä. Kolmõmehe om kõik aig maa suul ollu, võro keele doktorit om väiga vähä. Kuis mi ütskõik määnest kiilt kõgõ parembide opimi- õks kõnõldõn ja kirotadõn- harotadõn. ( Võro keelen om üts raadiosaadõ 10 minutit pikk ja väiku aoleht ).
Ma ei kõnõlõ ja kirota hepotamise peräst, palju lihtsämb olõs kiräkeeli, a innekõkõ tuu peräst, et niimuudu ma olõgi võrokõnõ ja nuu kiä püündva arvo saia omma periselt Võromaa sõbra.
Mul om tõtõstõ hää miil, et inämb om inemiisi ( sääl pundin kah ) kiä püündvä arvo saia, kõnõlda ja kirotada, mis sõs, et mõnikõrd lätt võlssi.
Viil supi kiitmisest.
Õks tulõ ette tarku, kiä ütlese vanalõ pernaasõlõ, et timä ei mõistagi suppi kiitä, esi lihaleeme kiitmisest midägi tiidmädä. Supp tetäst kuubikist😏.
Alasi om vanal pernaasõl kõgõ rohkõmb abi noist kiä hindä retsepte ni nõvvoandid jagava ja esi iist võtva. Sõs om mõnõl ütsikul doktoril kah midä uuri.
Periselt võrokõnõ, hääga ja väega
( Pelmeeni om esi tettü, Inara käest opõsimi ☺️)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar