Tädi kuuli ütsindä
Jõulus ehtse
tarõ,
kraamsõ,
pand´ üles vanniku – ütsindä.
Kiit´ ja
küdsi,
esihindäle
katt´ lavva – ütsindä.
Miä timä
sääl mõtõl´–ütsindä?
Jätt´ eloga
hüväste – ütsindä.
Maha jäie kõrran
tarõ,
keväjät uutva
kasvohuunõ,
ilosalõ
pakitu koolnurõiva.
Tädi läts
uutmada, kinäste,
käe-jala
külmä, vallalõ kampsihõlma,
läts Toonimaalõ
– luuja karja.
Illos surm
anti tädile.
Tädi Maret suri üksinda
kaunistas jõuluks kodu -üksinda
vanikud riputas, koristas
toidud keetis ja küpsetas -üksinda,
laua kattis- iseendale-üksinda
mida tema
seal mõtles- üksinda
läks keha kergitama ja
jõulupühal jättiski eluga hüvasti-üksinda
maha
jäid korras kodu
kevadet
ootav kasvuhoone
valmis pandud kirsturiided,
läks
ootamatult -ilusti
käed
, jalad külmad
avali
kampsuni hõlmad
toonela
teele, looja karja,
tädile
anti-
ilus
surm .
Tunnen südamest kaasa neile,kes üksinda.Surma teema pole kurb teema,sest inimene ju sünnib siia ilma,et hiljem ära minna.Kuidas keegi elu väärtustab ja elab,see on teine teema ja lõpuks ka enda teha.Ilus luule!
VastaKustutaTänan, ja surmas ilmselt ollakse üksi ja viimasel ajal mõtlen tihti, et hirmus võib väga ilus olla, kiire lahkumine jõulupühal iseendale kaunistatud kodunt, iseendale tehtud toidulauast
KustutaLuuletus on väga sügav ja armas.
VastaKustutaTennä süämest
Kustuta