Tütär
Soomõst tull’
lubasi taivast tuua tähe,
tarrõ vii , vällä juhti tsolgi
ehti ja ehitädä,
vannolõ ilosa murõtu elo,
kõik sai mia anda oll’
paar kõrda käve-
ja lännü oll-
maja läts võlgu kattõs
vanamiis võhivõõrastõ
ulu all’, hää et niigi läts,
istos, kaes
vannu pilte,
unõhtamise jõõ pääl
allavett läbi.käümise tsolk.
Poig tull’ Soomõst
üle mitmõ-setme aasta,
kõnõl, kuis piät elämä,
poig tull’ Soomõst,
ütskõrd tõi palju tühju purkõ,
tõnõkõrd hindä müübli-hoiulõ,
nõud mitukümmend aastat vanna
onu punnvõrri,
hindä Soomõn sündünü
väikulõ pojalõ,
ja imä-esä küüki säädse
vana
mikrouuni,
esäle ostsõ vahtsõ käekellä,
miä randmõ pääl tikatas,
esä kaes ja egä kõrd kõnõlas
poig ostsõ timäle kellä,
unõhtamise jõõ pääl
allavett läbi.käümise tsolk,
unõhtadõn edesi ellä’,
seokõrd sääne elopilt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar