ussõ peräni tuulõ käen vallalõ,
likõ kaloski jälgi ridä jäi peräle.
Astsõ sisse täpipäält
katskümmend kats katskümmend üts,
väräti jätt’vallalõ-suvõmutilõ är mineküs,
kombõrdagu kompsõga vällä,
visas peräle närvetänü pundi suvõlilli.
Uus peremiis peräl-
istsõ nõudjana söögilauda-
antaku sakuskat,
uudsõviläst
viina ja leibä ,
õdagu
pikä ja pümme iin,
vällän satas vihma,
tuul majju vahel lõõtsutas,
täüskuu pilvi takah vangin.
Olõ
ei kohkile kipõt….
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar