Kuuli lätsimi säitsmekümnendal,
kinnu tull´ „Viimäne reliikviä“,
Jimi Hendrixist, Nobelist
tiiä es midägi.
Vabadus, pühä reliikviä kavvõn
iin,
meid, eestläsi 1 360 000
oll´.
Kooli lõpõtõmi katsõkümne
edimedsel,
maailm sai AIDS-i, kuuli
Bob Marly,
Eesti oll´ ENSV.
40 aastat lännü ku nuusatõn,
olõmi NATO-n ja EU-n,
meid om 1 330 000 midägi.
Õhku, väiku vabariik, jah.
Kuul´ kingo pääl ilosamb
ku varõmb ei kunagi,
latsi käputäüs, ku todagi,
lännu luku viil mäletäs aig,
mi hindä pää, ku meelen sais.
Suvõl sõidami maalõ, niidämi,
mõni ütsik viil kasvatas midägi.
Riibumi puhtas havva,
tiiä ei, meid ku kavvas.
Mõni meist jala kängnü
ja igävedses lännü sängü.
Kalli koolisõsara, -velle ja Juts,
ku kuulõti, meil meelen viil,
täämbä olõti siin.
Mu luulõlind lõpõs kah siin,
ku ütenkuun mister Poola
puul istumi,
muudsa nimega provva ja herrä,
keskiän, ei viil peris mulla,
pääväkõnõ elopäivi meil kuldas,
taha ei minnä viil mulda,
elämi, elämi viil,
piinü nimega, c’est la vie.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar