Ubina puu
päält satassõ,
verevide põskiga ilosa-
ütegi plekitä,
mõni sadanu hussiga,
pruuni terve süämega,
maan ’ ubinapuu and,
vahel saatus om kuri.
Haukami - täüdämi
mõnõ purgi –
inämbjao är mõtsa ala kärutami,
komposti.
Mädänü ossa külen ku liimitü,
loodusõ and.
Elolt ütskõrd jo kõik
saava sulõ sappa -
illos ja mädänü,
Vahe õnnõ- kuimuudu elänü.
uppinaga elo võrrelda om iks hää mõtelus küll
VastaKustuta