Keegi pole õppinud emaks,
meid valinud laps on õppijaks,
ja ema jääb terveks eluks siis emaks
ja laps tema õpetajaks.
Aeg ajalt õpetaja hindab ema ja hinded :
hambutu naeratus,
kallid ja musimops,
joonistused , enda küpsetet kook,
hinded , märkused,
paukuvad uksed , trots,
kindel teadmine,
ema ei tea mitte midagi ,
parim hinne
kui su suur laps
emadepäeval
helistab
ehk küllagi tuleb -
häbenemata kallistab
ning ütleb
emps: kallis oled , sa kõik teinud õieti.
Ema jääb terveks eluks emaks
ja laps tema õpetajaks.
Imä ja oppaja
Kiäki ei olõ opnu
imäs,
lats om tä oppaja.
Imä jääs terves elus
sõs imäs,
lats tä oppajas.
Lats imäle mõntvuuri hindit
pand:
hambita naaratus,
üsätamine ni musomops,
joonistusõ, hindä
küdsetü kuuk,
hindõ ni märküse,
paukva ussõ, jonn,
kimmäs tiidmine: imä
tiiä ei midägi.
Kõgõ korgõmba hindõ saat,
ku lats, aiginemine,
küllä tulõ,
häbüta ümbre kaala võtt,
kõrva tsosistas:
emps, kallis olõt, häste minno
kasvatit.
Imä jääs õks imäs
ja lats tä oppajas.
See on hingele
VastaKustutaIrena, aitäh, mulle meeldib saada tagasisidet, muusagi naeratab
VastaKustutaVäga ilus luuletus. Nii ongi, et me lapsed on parimad õpetajad!
VastaKustutaSüdamest tulnud, tänan, luulelend saab taas tuult tiibadesse
Kustuta