Luulõline kokkuvõte suitsusanna retriidist

                                          

Hummoku varra, tõõsõ viil magasi

T-Roci võtsõ ja pagõsi ,

vuhisi hillä-  Eestimaa heräsi,

läbi seo aastanõ suitsusanna retriit,

mitmõs -  kiäki es mäledä-

kimmäle mitutõist ,

mõtli ja  käruti edesi  .

 

Kägu kuksõ ku hull, loodusõn  lõputa  pulm,

siredä valgõ seerega kasõ

pruudiluur üll’ uhkõlt saisõva,

musrästäs  katõ jala pääl kekut,

jutuvestjä  kõnõl ja sõs käve kõll-

kiäki Fellin oll’  süüä tennü,

istsõmi, klaasi sai vein,

illos oll’-  illos küll’.

 

Suitsusann, seo kõrd  sõs mu peräst vihata,

lava pääl õnnõ  istsõmi kõrvuti- lõunaga ,

aru sai-aasta  ei halasta.

Rubensil olõs vast kaia sääl kedägi,

suitsusannast  tä es tiiä midägi,

sannast viin käve  ütsik ull’.

 

Sanna pääle tull’ taidlusõ vuur

Kullakõnõ mängse pilli, laulsõmi ,

mõni luulõlendki läts lindu,

tiiä ei  kas peräle jõudsõ vai  ?

 

 

Sõitsõ , kai ringi,

illos  mi väiku maa,

a põllu pääl olõ es lehmi, es pullõ,

küll tuhandit  mustõ paneele-

 päivä püündsevä,

mi keeli IKÕ-d,  tummalt paigal ,

ei süü haina, ei kepsuta ringi,

muudnõ aig.

A  ma tulli suitsusannast,

nõnan  ja rõivin  kirbõ,

 vannamuudnõ  ja peris,

suitsusanna  hõng .