Kuu jälki täütsä täüs,
pikutas laisõlda pilvesohvan,
flirt pilvi ja taivatähtiga,
tähtsüstki täüs.
Paari nädäläga saa tuu vanas,
sõs luvvas uus ja nuur,
mõnikõrd kalk, sõs pehme,
kasus ja kahanõs,
valgõkõsõ kuuvarotusõga
tõnõkõrd hiidütäs.
Kae õhetavat kuud –
pääd segi ajavat tsõõrikut!
Vannul rahvil aastatuhandit
tiidmist –
kuu perrä eletüt elämist:
pehme kuuga mõsõ mõssu
haina kidsu vanaga,
tsõõrik kuu lupa vihma,
talvõl tuisku tege.
Ilma kuulutas pilt satelliidi
päält,
naar mu üle egä nuur
ja guugõldas tuu pääle telost,
kost saia prii linnugipilet.
Kuu pääle?
Ei, kimmäle Marsilõ.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar