Mustrimeister koob
neli aastaaega retk
kalligraafia
Kuu jälki täütsä täüs,
pikutas laisõlda pilvesohvan,
flirt pilvi ja taivatähtiga,
tähtsüstki täüs.
Paari nädäläga saa tuu vanas,
sõs luvvas uus ja nuur,
mõnikõrd kalk, sõs pehme,
kasus ja kahanõs,
valgõkõsõ kuuvarotusõga
tõnõkõrd hiidütäs.
Kae õhetavat kuud –
pääd segi ajavat tsõõrikut!
Vannul rahvil aastatuhandit
tiidmist –
kuu perrä eletüt elämist:
pehme kuuga mõsõ mõssu
haina kidsu vanaga,
tsõõrik kuu lupa vihma,
talvõl tuisku tege.
Ilma kuulutas pilt satelliidi
päält,
naar mu üle egä nuur
ja guugõldas tuu pääle telost,
kost saia prii linnugipilet.
Kuu pääle?
Ei, kimmäle Marsilõ.
saadan kirja-
saan automaatvastuse
loen päevi ja meili
ootan päevi-
loodan saada meili,
märkamatult möödunud kuu,
võtan ja helistan
palun vastata
saan vastuse-
vastame esimesel
võimalusel ju
märkamatult möödunud kaks
kuud,
võtan ja helistan
uurin millal võimalus tulla võib,
saan vastuse
vastavalt heale
haldustavale
esimesel võimalusel ju,
mul üle ei jää muud
helistan, luban kaevata,
tulemus, haldusmenetlus
alustas menetlust,
kes teab veel mitu kuud
Hallaüü, kuu ja külmä käsitüü,
pruum saa härmävalgõs,
muro külmä hõlmavõtmisõst
kalõs,
mulla palgile laotõt valgõ
rätt:
aastast saanu tätä.
Tuulõ käen vilbõlõs ütsik
hall tsäro,
vanamiis ohkas: „Kae, kos
om elo!“
Rõskus tuu jakuhalu,
läüt pliidi ala tulõ,
märgotõn mõttit –
ku ülepää midägi pähä tulõs.
Hallaöö- kuu ja külma käsitöö,
pruun saab härmavalgeks
külma kallistusest muru kargeks
mulla palgeil valge rätt,
aastast saanud vanaätt,
tuule käes lehvib üksik hall lokk,
vanamees ohkab- vaat kus
elu-
rõskus toob liigesevalu,
läidab pliidi all tule
mõeldes mõtteid,
kui midagi üldse pähe tuleb.
Helistä esäle, küsü, kuis
lätt.
Inämbjaolt ütles, et häste,
eski sõs, ku puu otsast maha
sattõ.
Timä ei hädäldä,virise,
umanõ eesti mehele.
Esädel vähä om välist läüget,
koonõrdasõ nä sõnnoga,
hulga sisemist uhkust,
vahel är käkit hingehallu,
sõs küländ latsist näil.
Esädüsest elon aastide perrä
arvo sai.
Mu esäl omma kimmä ja lämmä
tüümehekäe,
kaugõ ao perrä
meelen om,
tõrvanu suuski, paiganu saapit,
remontnu ja ruuli käändnü.
Mu esäl omma kerge tantsujala,
hää nalja suun,
kaugõ ao perrä meelen om,
pido pääl keerotimi valssi,
uhkõ oll tandsutsõõr.
Mu esä pand´ müüdä mõtsa
ku põdrapull,
ma marjal, seenel üten timäga.
Tammsaarõ Andrese muudu luutsõ
tä:
tiit tüüd, tulõ arm kah.
Mu mehel omma kimmä ja lämmä
käe,
naljasuun, nutik pää,
tüügä ei arva tä – armo saat.
Mu pojal omma kimmä ja lämmä
käe,
vanaesäde, esä geeni, nutik
pää,
Tammsaarõ Andrese muudu ei
elä tä.
Tennä, kokko panõ käe,
mul esä, väikeste vikuga,
hää,
mu latsil esä, kats krantsi
vannaessä,
peris rikkus, midä raha iist
osta ei saa.
Hoiami esäsid!
Varblasõprovva
viirpuuhekin
om ku pääta-viivõtu rutiinitä
väikun provva varblasõ pään
om kõiksugutsit hullõ mõttit:
vesi külm ja kavvõn
ilm enämbjaolt pümme.
Kaemada kõgõlõ hää miil,
ku kiäki utsitas ja nellä ratta pääl
paar kõrda nädälin
Partsi vai Palokalõ
kähkokalõ rututäs,
kananahaga kehhä
sõs külmä viigä hiidötäs,
surr-surr- elmämi viil-
vidiit- retriit-
peräst kehä kudrutas.
ku paljo rõõmõ- ku paljo
vallu,
päiv päävä perrä
õdagu magama hommogu üles,
väiku palgaga riigitüü ,
eläjä laudan süütä,
päiv päävä perrä
latsõ kasida- kuuli
saata,
häpe kaivada - tüütä ,
tüütä
päiv päävä perrä
olõ es aigu otsi
elämise hellet mõtõt
, ( kõlav mõte )
päiv päävä perrä
ette tull’ tülütsemist- lepmist,
üttenkuun pido pidämist, parõmba süümist ,
päiv päävä perrä-
„Avamiilselt abielust“ suunas
teki all pruuvma mõnt uuõmbat
võtõt
ütsainus alt leti ostõtu raamad
latsõ kasvadamist opas
päiv päävä perrä-
päiv päävä perrä-
hään ja halvan ütenkuun eleti
elo esi oppaja-
kuuskümmend aastat
abiello ,
paljo elon rõõmu ollu, ku
paljo vallu,
kuunkõla vai kakofoonia,
kiä mälehtädäs - meelen kuis …….
Kotun mu kõrval Skorpion,
enämbältjaolt koorõ ala käkitünä,
tühi-tähi tedä ei hiidütä,
asjada hinnäst ei liiguta,
hommugu helläs oliiviõliga,
õdagu tii ja Tiina kompvekkega,
kaua miildüs täl maada,
üü alul katõkõnõ ekraaniga,
kõik häste, ku lasõt täl
olla,
pikält peesütä,
pajata, kuis ellä prõlla,
sündümädüs vai kokkokõla,
Skorpioni kodo õks kõrbõn
om,
miilde tull´: timä viil mitmõn
mõttõn kah mado om.
Ava mullõ, ava, ava
mullõ ussõkõsta, ussõkõsta,
Et saas sinno, et saas, et saas sinno üsätädä, üsätäda,
Veedükõnõ, veedü, veedükõnõ musotada, musotada,
Eve kulla
Eve kulla kulla kabõkõnõ, kabõkõnõ,
Ava mullõ, ava ava mullõ ussõkõsta,
ussõkõsta,
sant taht laulda, sant taht sant
taht tansi kabõkõnõ, kabõkõnõ
Mõistus veidü, mõistus,mõistus veidü, mõtsa poolõ, mõtsa poolõ.
Poonjat mullõ, poonjat poonjat mullõ ussõmulgust, ussõmulgust
ilm om pümme , ilm om pümme pümme, naasõkõsõ, naasõkõsõ,
Marta pelgäs, Marta Marta pelgäs,rein om kotun, Mart om kotun
Paljo tervüst, paljo paljo tervüst Evekõnõ
Evekõnõ,
Elorõõmu,
elo, elo rõõmu kabõkõnõ Evekõnõ.,
hädäle , halvalõ astu vasta
väega, väega,
heh-hääga, hääga,
eloraskustõlõ ja päästoppusõlõ vasta
väega, väega,
heh-hääga, hääga,
tark naanõ eläs
väega, väega,
heh-hääga, hääga,
elutark naanõ om
väega, väega
naanõ om illos ,
väega, väega
elädä tulõ õks
hääga,
hääga,
heh väega, väega
heh, hääga, häägä
Tuul pühknü paljas lehepuie
ilosas võõbatu pää,
kõivo ja lõhmusõ kuldsõst
ilmä jäänü,
haava ja pehlak vereväst,
alla andnu hallis lännü leinäpaiu,
tummõs tõmmanu lepäpuu,
tamm külh punsõ kõvastõ vasta,
uhkõld´ pikält vahtsõ pruumi
hiusõga,
es päse: pall´as pöeti tiä
kah.
Õigust kae lehitä, roodsun
puiõga,
tuhandõt tuuni pruumi ja
halliga,
koolnuidõ kasvõ lagoga
värskilt künnedü kohila maaga.
Hirmsa või illos olla,
armõdu hallõ kah.
Hingipäävä kündletuli hubisõs
lavva pääl –
märtekuu, novvembri
kottpümme aknõst kaes.